Uudised

Prindi

ITL-i prioriteetideks on Eesti majanduse digitaliseerimine ja innovaatiline e-riik

Liikmesfirmadele koos uue juhatusega plaane tutvustanud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) presidendi Ivo Suursoo sõnul peab ITL olema riigi tulevikuarenduste arutamisel arvestatav partner. „ITL-i prioriteedid on Eesti majanduse digitaliseerimine ja innovaatiline e-riik. Plaane on palju, näiteks tahame teha erinevate osapooltega koostööd selles osas, kuidas riigile e-residentsuse platvormist kõige enam kasu oleks.“

 

Tegevusplaanides lähtutakse endiselt Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) visioonist aastaks 2020, mille kohaselt mõjutab IKT elukorraldust terves Eestis. Visiooni täitmiseks seadis 9-liikmeline juhatus endale neli prioriteetset valdkonda, millega soovitakse liidus fokusseeritult tegeleda. „Kaks põhisuunda saavad olema Eesti majanduse digitaliseerimine ning innovaatiline e-riik,“ selgitab Ivo Suursoo. „Neid toetavad omakorda kaks järgmist valdkonda: IKT haridus, tööjõud ja teadus-arendustegevus ning digitaalne taristu.“

Digitaalse majanduse valdkonnas on kavas tegeleda tööstuse digitaliseerimise, andmete majanduse, transpordi ja logistika digitaliseerimise ning IT ekspordiga. „IKT abil töötlevas tööstuses tootlikkuse tõstmine ning reaalaja andmete targem kasutamine on ühed kindlamad moodused majanduskasvu kiirendamiseks,“ ütleb Ivo Suursoo.  

Innovaatilise e-riigi valdkonnas võetakse fookusse avaliku sektori teenused ja riigi innovatsioon ning ärikeskkonna reeglid. „ITL peab olema riigi tulevikuarenduste arutamisel arvestatav partner, samuti tahame IKT sektori esindajana ka seadusandluse poole pealt olla nn valvekoera rollis,“ märgib ITL-i president. „Tahame leida koostööformaate erinevate osapooltega, kas või näiteks selles osas, kuidas riigile e-residentsuse platvormist kõige enam kasu oleks või kuidas ohjeldada riigikapitalismi.“    

ITL-i prioriteediks on jätkuvalt IKT hariduse kvaliteet ja IKT tööjõu kvantiteet, samuti IKT teadus- ja arendustegevus. „Osaleme erinevates hariduskomisjonides ja kõrgkoolide programminõukogudes, jälgime endiselt õppekavade arendamist ning seda, et IKT-hariduse saanu läheks tööturule praktiliste oskustega,“ sõnab Ivo Suursoo. „Kuna tasemeõppest ei tule piisavalt spetsialiste, peame oluliseks ka tööjõu ümberõppe võimalusi ja välismaalt spetsialistide sissetoomist ning selleks vajalike toetusmeetmete olemasolu.“  

Digitaalse taristu valdkonnas on kolm põhiteemat: lairibavõrgu arendus, digi-identiteet ja asjade internet (IoT – Internet of Things). „Kuigi Eestis on väga palju juba ära tehtud, on nende valdkondade arenduses ettevõtete ees mitmeid väljakutseid,“ lausub Ivo Suursoo.

Juhatus plaanib ka üle vaadata IKT sektori visiooni infoühiskonnast ning seada selles tulevikusuunad aastaks 2030.

Liidu uus juhatus valiti maikuus, juhatusse kuuluvad lisaks ettevõtete Columbus Eesti AS ja Max 123 AS juhile Ivo Suursoole ka Ericsson Eesti AS juhatuse esimees Seth Lackman, Baltic Computer Systems AS juhataja Ants Sild, Skype juhatuse liige Andrus Järg, Telia Tehnoloogiaüksuse võrgu ja infrastruktuuri arenduse juht Toivo Praakel, AS Nortal juhatuse liige Andre Krull,  AS Datel juhatuse esimees Urmas Kõlli ja OÜ GoSwift juhatuse esimees Hannes Plinte.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit