ITL soovib Eesti ärikeskkonda nutikamaks ja atraktiivsemaks muuta

12. juuni 2019

ITL-i juhatus tutvustas liikmetele liidu tegevusplaani aastateks 2019-2021. ITL-i presidendi Andre Krulli sõnul on liidu eesmärgid aastani 2021 seotud esmajoones eduka digiriigi arendamisega.


Lähiaastate tegevuskava lähtub ITL-i visioonist infoühiskonna kohta aastal 2030 ning toetub kolmele sambale: nutikas ja julge majandus, nutikas rahvas ning nutikas ja visiooniga riik. Nende kolme teema all on liidul valdkonniti erinevaid initsiatiive ja tegevusi eesmärkide saavutamiseks. „Eks meie põhieesmärk on aidata lisandväärtust luua Eesti majandusel ning hõlbustada meie ettevõtete omavahelist koostööd ja koostööd avaliku sektoriga,“ lisab Krull ning toob välja mõningaid fookuspunkte.  

Uuem ja kõiki valdkondi läbiv teema on liidus tehisintellekt. „Eestis on riik olnud tehisintellekti kasutusvõimaluste uurimisel ja plaanimisel aktiivne. Meie eesmärk on tagada, et digitaliseerimine laieneks lisaks tootmisele ka muudele elualadele,“ selgitab Krull. „Nii nagu tööstuse digitaliseerimise kasust ollakse aina teadlikumad, tuleb nüüd teha selgitustööd, kuidas ja miks tehisintellekti erasektoris ning riigihalduses kasutada. Ka efektiivne riigireformi elluviimine saab toimuda läbi e-riik 2.0 lahenduste, automatiseerimise ja tehisintellekti.“ 
 
Selleks, et meie ettevõtted liiguksid nutikamate teenuste ja tootmise suunas, vajame Krulli sõnul rakendusuuringute ja tootearendusega tegelevat organisatsiooni ehk rakendusuuringute keskust. 

Liidu mure on jätkuvalt piisava IKT-kompetentsiga tööjõu tagamine. „Selge on, et ilma välistööjõuta me nutikat riiki ei arenda ning ettevõtete ekspordikasv jääb piiratuks,“ lisab Krull. „Samas jäävad siin ajutiselt või pikemalt töötavate välisspetsialistide maksud Eestisse. Nende maksusoodustus on üks teema, millega oma ärikeskkonda atraktiivsemaks saame muuta.“    

Riigi tasandil mõtteviisi muutus on vajalik ka transpordi ja logistika valdkonnas. „Digitaalsed lahendused, mida saaks elanike nõudlusele vastavaks targemaks planeerimiseks kasutada, on vaid kümnendik sellest, mis asfaldile kulutatakse. Kogu liikuvusteenuste süsteemile tuleb süsteemselt läheneda, ressursse on kõigil vähe ning siin saavad IT-lahendused abiks olla.“  

Krulli sõnul on mainitud vaid mõned olulisemad teemad, ITL-is töötab ettevõtete inimestest moodustatud töögruppe veel väga paljude teemadega.   

ITL valis 17. aprillil 2019 uue üheksaliikmelise juhatuse, kuhu kuuluvad lisaks liidu presidendile Andre Krullile Nortal AS-ist ka liidu asepresident Ivo Suursoo Columbus Eesti AS-st, juhatuse liikmed Juhan-Madis Pukk Flowit Estonia OÜ-st, Mart Mäe Microsoft Estonia OÜ-st, Madis Sassiad GoSwift OÜ-st, Ivo Lasn Playtech Estonia OÜ-st, Seth Lackman Fujitsu Eesti AS-ist, Katre Liiberg Telia Eesti AS-ist ja Urmas Kõlli Datel AS-ist.   

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit