Ivo Suursoo: Iga teine Eesti riigi teenus tuleb erastada

Valitsusasutuste paberivaba asjaajamine algas üle kümne aasta tagasi. Riigi investeeringud IKT infrastruktuuri on end ära tasunud – oleme avaliku teenistuse tulemuslikkuse indeksis digiteenuste valdkonnas esikohal. Nüüd on taas aeg üle vaadata riigiteenuste kontseptsioon. Mõttemuster, et avalikke teenuseid oskab ja peab osutama ainult riigiasutus, on tänaseks ajast ja arust.

Ühiskonna digipööre on vältimatu. Kahjuks kiputakse riigi digimuutust taandama üksikutele teenustele, selle asemel et näha digitransformatsioonis kandvat mõtteviisi õhema, läbipaistvama ja efektiivsema riigi ehitamiseks. Mis oleks, kui seame riigireformi käigus eesmärgi vähemalt 50% riigi teenuseid anda erasektori osutada sellisel moel, et riik annab mingid andmed vabaks? Teenuste puhul tuleb, muidugi, eristada mugavusteenuseid ning elutähtsaid teenuseid – oluliste teenuste puhul peavad olema garanteeritud toimepidevus ja isikuandmete kaitse. Kuid selline ulatuslik riigiteenuste erastamise programm sarnaneks kunagise riigivarade erastamisega.

Kui teenuseid hakkab osutama erasektor, siis see tekitab konkurentsi ja survet kvaliteedi paranemiseks. Peale selle liigub nii lausa 20 000 inimest riigi palgalt erasektorisse, mis elavdab majanduse konkurentsivõimet.

Riik uuele põlvkonnale
Peagi muutuvad Eestis mõjukaimaks põlvkonnaks kogu oma elu digiajastul elanud noored. Just nende ootustega peame riigi disainimisel arvestama. Ajal, mil tehnoloogia muudab terveid ettevõtteid, tööstusharusid ja riike, ei saa me Eestis keskenduda pelgalt riigi valitsemise ülesehituse uuendamisele, vaid riigireformi fookus peab olema ka teenuste taseme tõstmisel. Erasektoris peab teenusekvaliteet pidevalt paranema, miks peaks see riigis teisiti olema?
Eesti uuel valitsusel tuleb teha otsus ning kaks vagunit – riigireform ja pöördumatu digimuutustega kaasnev teenuste innovatsioon – panna ühe veduri taha.

Kui mõelda kärpimise asemel sellele, kuidas kulusid vähendada ning tulusid suurendada, siis võikski alustada nutika riigi disainimisega. Nutikas riik eeldab, et pooled on avatud kardinaalseks riigi teenusmudeli reformimiseks. Avatud innovatsiooniplatvormiga digiriigini jõuame siis, kui selline juhtimisvorm saab valitsuses tipptasemel tähelepanu. Kusjuures, valitsuse kärpeplaani tegelik ja pikaajaline mõju saab tekkida vaid siis, kui algul ehk kohe investeerida uue mudeli loomisesse, mitte kärpida ka selleks ettenähtud raha.

Appi robotid ja tehisintellekt
Statistikaameti prognoosi järgi väheneb Eesti elanikkond järgmise kahe kümnendi jooksul märgatavalt, teenuste pakkumise olemus peab muutuma nagunii. Innovatsioon tekib seal, kus ollakse rahulolematu olemasoleva toote või teenusega ning on soov midagi muuta. Sama mudel tekitab ka startup’i rakukesi. Kui riik loob sobiva keskkonna, saavad start-up’id pakkuda ka paremaid riigiteenuseid. Kui investeerida rohkem IT-teadustesse, saab teha targemaid otsuseid.
Positiivne on see, et Eestis alustati avaliku sektori ja riigi ühishäkatonidega, et otsida lahendusi, mis meie inimeste elu veelgi mugavamaks muuta aitaksid. Meil on nüüd „tööl” 16 kratti – Eestis nimetatakse tehisintellekti kratiks, selline nimetus sümboliseerib võimalust krati tööst kasu saada.

Paar näidet, et tekiks ettekujutus, kuidas annaks riigi teenuseid erakätesse anda. Meil on riigi IT-majade süsteem – riik konsolideerib oma IT-teenuseid, selmet osta osa neist erasektorist sisse (näiteks kasutajatugi). Või mõelgem kõigile neile väikestele andmebaasidele, mida riik peab, ent mille haldamise saaks erakätesse anda (nt loomade register PRIA juures).

Eeskujuks võib tuua Harku valla, mis hakkab esimesena Eestis IT-ettevõtte abiga ametnike „rumalat tööd” ehk rutiinseid ja aeganõudvaid tööülesandeid robotiga asendama. Kõigepealt automatiseeritakse toetuste maksmise ning planeeringute kinnitamise tööprotsessid. Nüüd tunnevad digitaliseerimise vastu huvi ka teised omavalitsused. Eestis on üle paari tuhande riigiteenuse, ent näiteks vaid 4-5 kohalikku omavalitsust suudab ise teenuseid arendada. Kokku on linnu-valdu aga 79.
See tähendab, et järgi jääb 75 omavalitsust. Nagu tõdes infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president Andre Krull: kui nende teenuseid ei õnnestu konsolideerida, katta ühiste protsesside ja lahendustega, kui neid ei seota riiklike registritega, siis ei hakka riigisektor kuidagi õhemaks minema.

Miks sai Soomest eelmisel aastal Eesti asemel digiriik number üks Euroopas? Sest naabrid tegid 2014. aastal otsuse kutsuda ellu nelja-aastane programm „D9”, mille eesmärk on digiteerimise kesküksuse toel (n-ö digipöörde meeskonnaga) aidata järele kogu valitsussektor.

Eesti teenusmajanduse eksperdid ja IKT-sektor on valmis õla alla panema, et õhuke nutikas riik oleks reaalsus. (Ääremärkus! Uued tehnoloogiad on siiski vaid vahend, muutuma peab mõtteviis.) 

Kolm mõtet 
Võtkem eeskujuks Harku vald, kes hakkab esimesena Eestis IT-ettevõtte abiga ametnike „rumalat tööd” robotiga asendama.
Peagi muutuvad Eestis mõjukaimaks põlvkonnaks digiajastu noored. Peame nende ootustega arvestama riigi disainimisel.
Efekt tuleb siis, kui algul ehk kohe investeerida uue mudeli loomisse, mitte kärpida ka selleks ettenähtud raha.

Ivo Suursoo, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu asepresident 
Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 19. juunil 2019