Poliitika

ITL-i seisukohad poliitika ja ärikeskkonna valdkonnas:
1. Riik sekkub ettevõtlusesse minimaalselt, tagatud on ettevõtjatele plaanide ja investeeringute tegemiseks vältimatult vajalik õiguskindlus. 
2. 
IKT-ga seotud Euroopa Liidu ja Eesti regulatsioonid peavad olema ettevõtete jaoks mõislikud ja soodustama majanduse arengut. 
3. Innovatiivse riigi toimimiseks on vajalik toimiv digitaalne taristu. 
4. Riigil on tegevuskava digi-identiteedi turvaliseks ja mugavaks kasutamiseks.

5. Vähenema peab avaliku sektori tootmistegevus ja riik peab muutma targaks tellijaks.  

Elektroonilise side valdkond on üle reguleeritud
Vähendada tuleb sektorspetsiifilist regulatsiooni, sest valdkond on Euroopa Liidus olnud viimasel kümnendil selgelt üle reguleeritud ning ei toeta sideteenuste turu ja sektori arengut piisavalt. LOE EDASI

Küberturvalisuse seaduse eelnõuga nõuab riik (RIA) endale liiga palju õigusi 
Eelnõus keskendutakse väga suures mahus RIA-le lisaõiguste andmisele, lõpuni põhjendamata, milliste probleemide lahendamiseks neid õiguseid on vaja. ITL-i liikmeskonda kuuluvate ettevõtete hinnangul toimuks eelnõu käesoleval kujul vastuvõtmise järgselt liiga ulatuslik sekkumine ettevõtlusvabadusse. LOE EDASI

Hädaolukorra seaduse rakendamine
Jõustunud hädaolukorra seaduse kohaselt on elutähtsateks teenusteks ka telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus ning elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine. ITL on seisukohal, et elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused peavad kiiremas korras koostama nende teenuste tegelikku sisu selgitavad rakendusmäärused. Seejuures on väga oluline jälgida teenuste ristsõltuvuste analüüsi käigus välja tulnud teenuste omavahelisi seoseid. Oleme aktiivselt hetkel väljatöötatava määruse „Elutähtsate sideteenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ koostamises osalemas.

Uue põlvkonna elektroonilise side lairibavõrgud
Ettevõtete majandustegevuse normaalse toimimise ning inimestele erinevate sideteenuste osutamise eelduseks on kaasaaegse sidetaristu olemasolu. ITL peab väga oluliseks, et ettevõtted saaksid uue põlvkonna sidevõrke arendada normaalses konkurentsiolukorras minimaalse riigipoolse regulatiivse sekkumisega. Mõistliku ärikeskkkonna tagamiseks on ITL andnud sisendit Majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumis (MKM) koostatud dokumendile KIIRE INTERNETI ÜHENDUSTE („VIIMASE MIILI“) RAJAMISE ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD. Samuti on liit MKM-ile partneriks, kes kogub, analüüsib ja annab riigile sisendi lairiba baasvõrgu toetamise meetme raames sidevõrgu arendusvajadustest aastal 2018.

Andmekaitse üldmääruse rakendamine ja uue e-privaatsuse määruse ettepanek 
25. maist 2018 tuleb Eestis kohaldada praegu kehtiva isikuandmete kaitse seaduse asemel Euroopa Liidu uut andmekaitse üldmäärust, mis reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja isikuandmete vaba liikumist ning mõjutab oluliselt ITL-i liikmete tegevust. LOE EDASI 

Riik peab jõuliselt toetama e-arvetele üleminekut 
Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ütleb, et nutikama riigivalitsemise saavutamiseks peab aastaks 2020 avaliku ja erasektori vahel toimuma e-arveldus 100%. Euroopa Nõukogu direktiiv nr 2014/55/EL sätestab, et 2018. a. lõpuks peab e-arveldus olema kohustuslik vähemalt riigihangetes, sealjuures on kokku lepitud ka EL-ülesed e-arve standardid, mida kõik liikmesriigid peavad toetama. ITL-i e-arvete toimkonna eesmärgiks on oma tegevusega toetada selle saavutamist: e-arved peavad olema peamiseks väljundiks kõikides arveldusprotsessides lisaks era- ja avalikule sektorile (B2G) ka ettevõtjalt ettevõtjale (B2B) ning ettevõtjalt tarbijale (B2C) arvelduses nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Maailma praktika näitab, et e-arvelduse edendamises on võtmeroll riigil. Avaliku sektoriga kohustuslik e-arveldus toob kaasa e-arvelduse ka kõikides teistes segmentides – see muudab ettevõtluskeskkonna läbipaistvamaks, vähendab rutiinsetele tegevustele kuluvat aega ja raha, võimaldab kasutada ressursse maksimaalselt efektiivselt ning kasvatada tootlust. Ettevõtete digitaliseerituse taseme tõus võimaldab suunata rutiinselt töölt vabanenud tööjõudu ümberõppesse – IKT-sektor vajab digioskustega spetsialiste. Riik peab näitama erasektorile eeskuju läbi selle, et muudab e-arvelduse jõuliselt kohustuslikuks.  

SAAVUTUSED  
Hädaolukorra seadus 
EstWin baasvõrgu algatus 
Riigihangete seadus 
Riigi ja erasektori koostöös loodud tarkvara hankimise tüüplepingud