Toimus konverents Industry 5.0

05. juuni 2022

Tänavu kaheksandat korda toimunud Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime konverentsile lisandus lisaks tavapärastele IT-valdkonna teemadele n-ö inimlik mõõde – Industry 5.0 mitte ainult ei aita robotite abil teha tööd kiiremini ja paremini, vaid fookusse tõuseb ka inimvõime ära tunda muutuste vajadus.

25. mail 2022 peetud konverentsi korraldamisse lisandus lisaks tehisintellekti- ja robootikakeskusele AIRE (Al & Robotics Estonia), Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti IKT klastrile jt ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). Nimelt soovis MKM anda konverentsile laiemat haaret, kaasates sellesse ka sotsiaalse ja keskkonnaalase mõõtme. Suure pildi nägemises ja muutuste elluviimises on inimestel jätkuvalt juhtiv roll ning sellele tänavu keskendutaksegi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna tööstusvaldkonna juht Andri Haran selgitas, et seekordse konverentsi sisu kokkupanekul lähtuti sellest, et ei räägitaks mitte ainult tehnoloogiast ja robotitest, vaid vaadata laiemalt, mida tulevik meie tööstussektorisse toomas on. „Kui Industry 4.0 oli hästi tehnoloogiapõhine üritus ja räägiti sellest, et digitaliseerimise järgmine samm on näiteks tehisintellekt jne, siis nüüd on toodud juurde n-ö tööstuse sotsiaalse kestlikkuse mõõde. Tervikuna vaadatakse koos majanduse arengut, selle sotsiaal-majanduslikku ning keskkonnamõju. Ühel tööstusettevõttel, kes tegeleb oma äri arendamisega, on ka väga suur sotsiaal-majanduslik mõju – seal töötavad inimesed, oma tegevusega mõjutab ettevõte keskkonda, kus ta asub, tal on seal oma taristu ning selle kõige tõttu on sel ettevõttel kohalikke olusid arvestades kaunis suur keskkonna jalajälg. Oma tegevuses peab ta seda kahtlemata jälgima ning hoolitsema selle eest, et tema tegevuse mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.” (tervikartikkel ajakirjas TööstusEST).

„Kui Industry 4.0 oli hästi tehnoloogiapõhine üritus ja räägiti sellest, et digitaliseerimise järgmine samm on näiteks tehisintellekt jne, siis nüüd on toodud juurde n-ö tööstuse sotsiaalse kestlikkuse mõõde. Tervikuna vaadatakse koos majanduse arengut, selle sotsiaal-majanduslikku ning keskkonnamõju,” kirjeldab Andri Haran seekordse konverentsi kontseptsiooni. „Ühel tööstusettevõttel, kes tegeleb oma äri arendamisega, on ka väga suur sotsiaal-majanduslik mõju – seal töötavad inimesed, oma tegevusega mõjutab ettevõte keskkonda, kus ta asub, tal on seal oma taristu ning selle kõige tõttu on sel ettevõttel kohalikke olusid arvestades kaunis suur keskkonna jalajälg. Oma tegevuses peab ta seda kahtlemata jälgima ning hoolitsema selle eest, et tema tegevuse mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.”niisiis ainult rahast, vaid ka kõikidest kaudsetest mõjudest.”

Konverentsi ettekannete salvestused ja pildigalerii on avaldatud kodulehel.

Konverents toimus 8. korda ja selle korraldajad olid AIRE, MKM, TalTech, EAS, ITL ja Confent.

Foto: Joanna Jõhvikas.