Visioon 2030

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioon infoühiskonnast 2030 

Terviktekst: Visioon 2030 

Kokkuvõte 
Eesti riik on mitmes plaanis jõudsalt edasi liikunud. World Happiness Report paigutab meid 63. kohale. Kui vaadata traditsioonilisi majandusarengu mõõdikuid nagu sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta, siis oleme maailmas 48. kohal. Mõlemas indeksis oleme teinud olulise sammu edasi. Samas, Euroopa Liidu võrdluses on Eesti SKP elaniku kohta ostujõu standardi järgi viimastel aastatel paigalseisus. Seda toetab asjaolu, et ärikeskkonna atraktiivsuselt on Eesti tagaajaja rollis: seadusloome protsess on kaldu halduskoormuse suurendamisele, riigistruktuur tööjõumahukas ning kõrget lisandväärtust loovate töökohtade maksukoormuse vähendamisele pole tähelepanu pööratud.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori puhul on areng mitmekihilisem kui esmapilgul paistab. Ühelt poolt on IKT-sektori lisandväärtuse osakaal kogu majandusest jõudsalt suurenenud, riigi tasandil on paranenud e-teenuste levik ja ühiskonna digioskuste arendamisse on tehtud mahukaid investeeringuid. Teisalt on murekohaks erasektori madal digitaliseeritus ja tööjõupuudus. Uue arenguhüppe tegemiseks näeme vajadust suurte ja julgete muutuste järele. ITL-i teine pikaajaline visioonidokument on nägemus just sellest, kuidas julgete muutustega luua paremad võimalused kõigile Eesti inimestele. 

Visioon toetub kolmele sambale: 1) nutikas ja julge majandus, 2) nutikas rahvas ning 3) nutikas ja visiooniga riik. 

Nutikas ja julge majandus aastal 2030 on koostööle orienteeritud, maailma agiilseim uute lahenduste ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendaja ja selle kogemuse eksportija. Esimeseks verstapostiks on toodete arengus uuele tasemele jõudmine. „Eesti toode 4.0“ pakub lisandväärtuse tõusu läbi teenustamise ja tootestamise. Seda toetab omalt poolt rakenduslik teadus, mis on integraalne osa majanduse väärtusahelast. Teiseks on vajalik kõrge väärtusega tootmisahelates osalemine, kus meie firmadel on oluline roll. Kolmandaks osaks jõulises ning nutikas majanduses on „Reaalaja majandus EE“, kus Eesti erasektor peab järsult digitaliseerima ja automatiseerima, luues uusi võimalusi andmete kogumiseks ja kasutamiseks reaalajas. 

Nutikas rahvas aastal 2030 on laulev tehnoloogiarahvas, kes on suurem oma väiksusest tänu kõigil elualadel rakendatavale tehnoloogiale ja targa tööjõu arendamisele ning kasutamisele. Tuleviku rahva harimisel on tagatud tehnoloogia-alaste oskuste arendamine iga haridusastme orgaanilise osana. Selle eelduseks on õpetajaameti väärtustamine läbi palgakasvu ja õpetajaskonna ettevalmistamine uuemateks õpimeetoditeks, kus protsessi üheks osaks on ka tööandjad. Tööjõupuuduse ületamiseks kaasatakse kõrget lisandväärtust loovaid välismaalasi, luuakse Eesti ettevõtete arenduskeskusi teistes riikides ning asendatakse täitmata töökohti automatiseerimise ja robotiseerimise abil. 

Nutikas ja visiooniga riik on mugavaima äri- ja elukeskkonna ning efektiivseima riigikorraldusega riik. Eesti 2030 on „Uuenduslik Eesti“, kus riigil on teadlik fookus innovatsiooni edendamisel ning langetab otsuseid sellest lähtuvalt. Eesti ei ole odava tööjõuga riik ning seda peegeldavad ka nutikad välisinvesteeringud. „e-Riik 2030“ ei lähtu eeldusest, et väikest riiki on kallis ülal pidada. Riik on kohal vaid seal, kus on turutõrge. E-teenused lähtuvad mugavast kasutajakogemust ning efektiivsuse tõusuks on kasutusele võetud tehisintellekt, masinõpe ja muud uued tehnoloogiad. Käima on pandud radikaalne, uus maksujagamise kord. Elukeskkond aastal 2030 on inimest toetav koos heade e-tervise teenustega, lihtsa asjaajamisega, toimiva taristu ning turvalise ja tervisliku elukeskkonnaga.

See on nutikas Eesti.