Ettevõtja valitsusele: tahate päriselt bürokraatiat vähendada?

Uus valitsus on öelnud, et nende eesmärk on bürokraatia vähendamine. Mõte on suurepärane ja loodame, et ka teod tulevad järgi. Kuid et ettevõtetel päriselt hingamisruumi juurde tuleks, ei piisa kontori köögis seebi kasutamise juhendite nõudmise või muude kõige suuremate jaburuste lõpetamisest. Meil on ka märksa „igavamaid“ probleeme, mille negatiivne mõju on oluliselt suurem, kirjutab Auto 100 IT- ja arendusjuht Kristo Kannik.

Ülereguleerimisega vähemalt sama kahjulik on see, kui kehtestatud reeglid ei käi ajaga kaasas ja hakkavad innovatsiooni takistama. Üks konkreetne ja sisuliselt kõiki Eesti ettevõtteid iga päev puudutav näide on Eesti raamatupidamise ja arvete saatmise-vastuvõtmise reeglid.

Need on jäänud pidama kuhugi veidrasse kohta. Ühelt poolt on meeletult suur aja ja vaeva säästmise võimalus silme ees. Teisalt ei saa seda päris korralikult kasutada. Riigi otsustamatus on hakanud edumeelseid ettevõtteid segama.

Lõpetame miljonite eurode eest targa tööaja raiskamise
Enamik Eesti ettevõtteid kulutab arvete vormistamisele, saatmisele, vastuvõtmisele ja sissekandmisele iga kuu täiesti ebavajalikult kümneid kui mitte sadu töötunde, kuigi juba ammu saaks paberimajandust siin märkimisväärselt vähendada. Tean seda kogemusest!

Aastal 2019 menetles Auto 100 AS digitaalselt umbes 19 000 e-arvet. 2024. aastal kasvas see arv 36 000 arveni, millest enamik olid e-arved, kuid osa tuli siiski digitaliseerida või käsitsi süsteemi lisada. See näitab, et e-arved töötavad, aga segadus vanamoodsate arvetega võtab endiselt aega ja ressurssi.

Tänapäevane arveldamise viis on e-arved. E-arve tähendab seda, et müüja raamatupidamissüsteemist liigub arve otse ostja raamatupidamisse. Andmed lähevad otse kuhu vaja, vahepeal pole vaja PDF-i genereerida, meili saata, andmeid ümber kopeerida ega midagi võrrelda ega kinnitada. Nagu lugeja juba ilmselt ära arvas – ka inimlikke vigu ei teki. Ja küberkurjategijad ei saa arveid võltsida ega valedele kontodele raha välja petta.

Olgu ümber lükatud ka mõnikord kuuldud müüt. E-arvete kasutuselevõtt ei nõua tänapäeval enam suuri investeeringuid – eriti kui võrrelda saadava ajavõiduga, mis muudab selle selgelt kasulikuks sammuks.
Paljud teenuspõhised raamatupidamisplatvormid sisaldavad e-arvete liidestusi juba vaikimisi ning vajalikud muudatused on pigem mõõduka mahuga, mitte märkimisväärse kuluga.

Eesti on jäänud e-arveldamise kehtestamisega ebamääraselt poolele teele. Tubli samm oli see, et riigile kaupade või teenuste müümisel tuli esitada alati e-arve. Aga nüüd oleme jäänud pidama olukorda, kus paljud kasutavad e-arveid, aga paljud saadavad arveid ikka veel ka vanamoodsalt meiliga.

Näeme ise pidevalt, et kuigi e-arvete osakaal kasvab, peame ikka tegelema PDF-idega, sest kõik partnerid pole üleminekuga kaasas. Täiesti totter olukord, kus lihtsam, kiirem ja turvalisem variant on 100% kättesaadav – aga aeglasemate organisatsioonide vanast harjumusest tuleb sageli ikka toimetada ka veel PDF-idega.

Tänaste e-arvelduse võimaluste juures on selline vanamoeline arvete saatmine üsna absurdne. Kui sellest päriselt loobuda, säästaksime kogu Eesti majanduse peale kokku aastas miljoneid töötunde. Näiteks kui eeldada, et 50 000 aktiivset ja käibemaksukohustuslikku ettevõtet kulutavad arvetega tegelemisele keskmiselt 10 tundi kuus, millest 90% ehk 9 tundi saaks e-arvetega ära hoida, teeb see aastas 50 000 × 9 × 12 = 5,4 miljonit töötundi. Kui töötund maksab keskmiselt 15 eurot, tähendab see ligi 80 miljonit eurot aastas, mis praegu kulub klõpsimise ja failide tõstmise peale, aga võiks minna ekspordi suunal müüki kasvatama või paremasse klienditeenindusse.

E-arved on tulemas niikuinii – aga mida varem, seda parem!
Riigil on siin selge roll ja plaanidki olemas. Pärast 2025. aasta juulit saavad ettevõtjad nõuda tarnijatelt e-arveid ning rahandusministeerium kavatseb kehtestada käibemaksukohustuslastele e-arvete esitamise kohustuse, mis jõustuks 2027. aastal.

Praegu võtab e-arveid vastu vaid 7% käibemaksukohustuslastest ettevõtetest, mis näitab, kui palju on veel arenguruumi. Eesti järgib ka Euroopa Liidu eesmärke, mis muudavad e-arved piiriüleste tehingute puhul kohustuslikuks alates 1. juulist 2030.

E-arvete laiem kasutuselevõtt vähendaks ka oluliselt ebakõlasid Eesti maksusüsteemis. Erinevalt paber- või PDF-arvetest on e-arve masinloetav fail, mida süsteemid saavad automaatselt töödelda, kõrvaldades käsitsi sisestatud andmetest tingitud käibemaksu erinevused.

Näiteks 2023. aastal tuvastas Maksu- ja Tolliamet käibemaksudeklaratsioonides 25 miljoni euro suuruse puudujäägi, mille peamiseks põhjuseks olid just käsitsi sisestamise vead. Rahandusministeeriumi hinnangul suurendaksid kavandatud meetmed kogutud käibemaksu 16,6 miljoni euro võrra aastas. Hiljuti saadetud käibemaksuseaduse muutmise eelnõu toetab seda eesmärki.

Lisaks on e-arved osa Eesti reaalajamajanduse visioonist aastateks 2020–2027, mis rõhutab nende rolli majanduse digitaliseerimisel. Uuringute järgi võiks e-arvete ja teiste reaalajalahenduste kasutamine säästa kuni 14 miljonit töötundi ja 200 miljonit eurot, lisaks 100 miljonit eurot maksumaksjate jaoks nutikate arvelahenduste kaudu.

Kuigi valitsuse plaan ettevõttelt ettevõttele e-arvete kohustuslikuks muutmiseks on ambitsioonikas, on ettevõtjatelt tulnud vastuseisu ning jõustamise täpne kuju on veel ebaselge. Seega soe soovitus valitsusele: kiirendage protsessi ja tehke e-arved kohustuslikuks juba järgmisest aastast – ootamine maksab meile liiga palju.

Mõnda innovatsiooni peab eest vedama just riik
Ükski innovatsioon, vahet pole, kui kasulik see on, ei teki laiades massides korraga. Alati on kindlameelsed eestvedajad, kes on plaani läbi mõelnud ja ei lase end asjatust kriitikast segada. Raamatupidamine peab olema läbipaistev ja kontrollitud. Seega selles valdkonnas peavadki olema selged reeglid ja riigil tugev roll.

See tähendab, et just riigist sõltub, kas läheme siin mõistuspäraselt edasi uuenduslike võimalustega või kardame omaenda varju ja e-lahenduste asemel teeme vanamoodi käsitööd. Ilma riigi julge eestvedamiseta kulutame raisus töötundide kaudu kümneid miljoneid eurosid veel vähemalt kümme aastat. Äkki meil oleks selle aja ja rahaga paremat teha?

Valitsusel pole vaja teha midagi muud, kui kehtestada reegel, et alates näiteks järgmise aasta algusest on ainuke ametlik arve vorm Eestis e-arve. E-riigis oleks selline asi elementaarne. Kaheksa kuud on piisav aeg, et kõik saavad end e-arveldamisega kurssi viia. Selle jaoks on olemas kergesti kasutatavad tarkvarad, mis on eesti keeles ja mikroettevõtja jaoks tasuta. See oleks üks väga lihtne ja samal ajal ülimalt suure positiivse mõjuga otsus, mida ettevõtlust toetav ja bürokraatiat vähendav valitsus saaks kohe praegu ära teha.

Artikkel ilmus Delfis 11. aprillil 2025