Uuring: Eesti kohalike omavalitsuste digiarengus on seisak

Peamised murekohad kohalike omavalitsuste digiarengus on eelarve kitsikus ning infotehnoloogia (IT) valdkonna strateegilise juhtimise võimekus, selgub värskest uuringust.

Analüüs näitab, et kohalike omavalitsuste IT-eelarve on püsinud mõningate eranditega kolm aastat muutumatuna. “Rahanappuse ja inimeste puudumise tõttu käib IT-valdkond mööda kitsast rada – peamine on täita seadusega ette nähtud miinimumnõuded ja tagada tõrgeteta töö. Kontroll infosüsteemide haldamisel on teenusepakkujate käes ning sageli polegi kohalikul omavalitsusel ülevaadet, kuidas teenused tegelikult toimivad ja millist kasu need loovad,” kommenteerib analüüsi tulemusi Proud Engineers analüütik Hille Hinsberg.

Analüüsi järeldus on, et kohalike omavalitsuste digitaalsete teenuste juhtimise ja osutamise mudel vajab muutust. Tegu pole aga infotehnoloogilise probleemiga, mida saaks lahendada vaid raha lisamisega süsteemide ja platvormide arendusse. Vajalik on parem keskne koordineerimine ja koostöö omavalitsuste vahel, et olla nõudlik klient teenusepakkujate suhtes ning tugeva kompetentsiga partner riigile. “Näiteks saaks ühiselt kokku leppida, kuidas kontrollitakse infosüsteemide turvalisust ja nõuetele vastavust. Tuleks vältida seda, et iga kohalik omavalitsus püüaks omaette samade reeglite täitmist kontrollida teenust pakkuvate ettevõtete osas, vaid seda saaks teha keskselt,” ütleb Hinsberg.

“Mis puudutab kompetentsete IT-töötajate üha kasvavat puudust, siis me ei saa lootma jääda sellele, et kõikides omavalitsustes suudetakse tagada vajalik infotehnoloogia pädevus. Siinkohal aitaks omavalitsuste ülene digilahenduste koordineerimine, samuti parem koostöö erasektoriga. Kõige selle juures ei tohi muidugi unustada digiruumi turvalisust. Meie liit on valmis muudatuste juures igakülgselt kaasa aitama,” ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul peegeldab analüüs keerulist olukorda. “Avalikku teenust saades ei pea teenuse kasutaja tajuma, kas teenust osutab riik või kohalikud omavalitsused. Lisaks on paljud teenused omavahel põimunud. Kui üks teenuse osa ei toimi korralikult, heidab see varju kogu digiriigile. Eesti Linnade ja Valdade Liit on valmis juhthoovad enda kätte võtma, et olla omavalitsuste koostöö veduriks ning tugeva kompetentsiga partner nii riigile kui erasektorile kohalike omavalitsuste huvide esindamisel.”

Trei tõdeb, et kahjuks ei ole aga omavalitsustel ilma riigi toetuseta selleks finantsvõimekust. “Kohalike omavalitsuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond peab saama rohkem rahastust ja tähelepanu Euroopa Liidu 2021-2027 struktuurimeetmete perioodi rahadest. Välisvahendite osas on kohalikel omavalitsustel väga raske info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arenduste osas võistelda riigi IT-majadega, mille arendused on alati eelistatud, sest need on seotud riigi baasvajadustega. Väga oluline on digilõhe kohalike omavalitsuste ja riigi vahel vähendada,” kommenteeris Trei.

Analüüsis on välja toodud mitmed praktilised soovitused, mis võiksid olla potentsiaalsed lahendused leitud probleemidele. Näiteks üks lahendus on ühisel jõul luua kompetentsikeskused, mis koondaksid digivaldkonna juhtimise spetsialiste ning tegeleksid kohalike omavalitsuste muredega igapäevaselt.

Kohalike omavalitsuste poolt elanikele teenuste osutamiseks kasutatavate peamiste infosüsteemide analüüs on valminud Eesti Linnade ja Valdade Liidu tellimusel. Analüüsi autorid on konsultatsiooniettevõtte Proud Engineers analüütikud Andres Kütt, Hille Hinsberg ja Kaspar Kala.

Analüüsiga saab tutvuda Eesti Linnade ja Valdade Liidu kodulehel.

Proud Engineers 9.02.2023