Ettevõtlusorganisatsioonid EL digiregulatsioonist

Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) ja Teenusmajanduse Koda saatsid Euroopa Parlamendile ühispöördumise hoiatades, et arutusel olev digivaldkonna koondpakett ähvardab saavutada soovitud reeglite lihtsustamise asemel vastupidise tulemuse. Organisatsioonide hinnangul tekitavad mitmed plaanitavad andmekaitse üldmääruse (GDPR) muudatused põhjendamatut halduskoormust ning seavad ohtu Euroopa digimajanduse, küberturvalisuse ja meediasektori toimepidevuse.

Pöördumises Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) raportöörile Marina Kaljurannale ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) raportöörile Aura Sallale juhivad organisatsioonid tähelepanu kahele peamisele ohukohale:

Veebilehitsejapõhine nõusolekumehhanism (artikkel 88b): Kava viia nõusolekute haldamine veebilehitseja tasandile ei lahenda nõusolekuväsimust, vaid koondab kontrolli üksikute ülemaailmsete tehnoloogiahiidude kätte. Liiga üldised või lihtsustatud „kõik-või-mitte-midagi“ (jah/ei) valikud piiraksid ligipääsu kriitilistele andmetele (veebistatistika, turundus, pettuste ennetamine). See tabaks valusalt nii e-kaubandust ja iduettevõtlust kui ka digituludest sõltuvat sõltumatut veebimeediat. Automatiseeritud otsuste piiramine (artikkel 22): Nõue lisada inimkontroll igasse otsustuspunkti ei arvesta kaasaegsete tehnoloogiate olemust. Reaalajas toimiv pettuste avastamine ja küberohtude tõrjumine toetuvad kiirele masinanalüüsile. Liigne reguleerimine pidurdaks tehisintellekti arengut ning nõrgendaks süsteemide turvalisust.

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät juhib tähelepanu muudatuste vahetule mõjule ettevõtlusele: Mõistan algatajate soovi muuta süsteem tarbijale mugavamaks, kuid kavandataval kujul halvaks see märkimisväärse osa tänaste ja homsete ettevõtete turundus- ja müügitegevusest ning ärianalüüsi võimekusest, rääkimata küberturvalisuse haavamisest. See muudatus nulliks ära tarkvaralised lahendused, mis mõõdavad ja suunavad kampaaniaid, aitavad sihtida õige auditooriumini ning koguda andmeid igapäevaseks ärianalüüsiks.“

ITLi poliitika- ja õigusvaldkonna juht Keilin Tammepärg rõhutas, et tegemist ei ole ainult Eesti ettevõtete murega. Ettepaneku riskidele on tähelepanu juhtinud väga mitmed Euroopa digitehnoloogia- ja meediaorganisatsioonid. „Digivaldkonna koondpakett on võimalus tagada konkurentsivõimeline õigus- ja ärikeskkond ning toetada innovaatiliste tulevikutehnoloogiate arendamist ja kasutamist Euroopas. Peame vältima negatiivseid mõjusid Euroopa väiksematele ettevõtetele, kes on tugevad tehisintellekti ja muude digivõimaluste kasutamisel ning tuginevad väga suuresti digitaalsele reklaamile.“

Organisatsioonid toonitavad, et koondpakett peab põhinema riskipõhisel lähenemisel: madala riskiga tegevustele (nt pettuste ennetamine või veebianalüütika) tuleb tagada eluline ja paindlik raamistik.

Teenusmajanduse Koja juhatuse liige ja vandeadvokaat Allar Jõks lisab, et seadusloome eesmärk peab olema selgus ja konkurentsivõime kasv, mitte uute tõkete tekitamine: „Euroopa digireeglite reformi algne siht oli vähendada asjaajamist ja luua ettevõtlusele selgem õiguskeskkond. Täna näeme aga ohtu, et heade kavatsuste varjus kehtestatakse ebaproportsionaalsed piirangud ka täiesti tavapärasele, madala riskiga digitaalsele tegevusele. Reeglid peavad toetama nutikat ja turvalist majanduskasvu, mitte muutuma uuenduste piduriks.“

Liidud kutsuvad Euroopa Parlamenti üles loobuma veebilehitsejapõhisest mehhanismist ning tagama mõistlikud reeglid tehisintellektile ja küberturbele. Algatuse toetuseks teevad Eesti organisatsioonid raportööridele Marina Kaljurannale ja Aura Sallale ettepaneku korraldada kohapealne ümarlaud, et analüüsida eelnõude tegelikku mõju Eesti kui e-riigi praktilise kogemuse pinnalt.

Pressiteade 28. september 2026