Ettepanekud digiriigi baasrahastuse suurendamiseks

Kui jätkata samamoodi kui praegu, kasvab riigi IT baastaristut puudutav tehnoloogiline võlg aastas vähemalt 50 miljoni euro kaupa, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Ats Albre.

Lühidalt juurprobleemist. E-riigi baastaristu ja teenuste vundament pole olnud riigi eelarve planeerimisel kaua aega prioriteetide seas. Eesti on e-riigi lahenduste kasutuselt number üks maailmas, kuid meie staatust maailma kõige efektiivsema riigikorraldusega riigina on hakanud kõigutama kunagi laotud vundamendi lagunemine.

Eestis pakutavad riiklikud e-teenused on maailmas endiselt ainulaadsed. Kuid riigi pakutavad teenused ei ole eraldiseisvad teenused. Me ei saa valida, kas kasutame mingit teenust paberil või digikujul. Digilahendused on Eestis kõigi peamiste riigi avalike teenuste osutamisse sügavalt integreeritud. Digiteenuste kasutajatena eeldame üha paremat kasutajakogemust ja oleme e-riigi klientidena aina nõudlikumad.

Tagasi digiteerimise-eelsesse aega ei soovi meist keegi minna ning tegelikult pole see enam võimalikki. Riigi X-tee platvormi vahendusel kasutatavate teenuste arv on 2961. Ühes kuus tehakse 133 miljonit päringut. Riigikontrolli hinnangul muutuks seda hulka arvestades X-tee mittetoimimise puhul enamiku avalike teenuste osutamine peaaegu võimatuks. Mitteelektroonilise andmevahetuse asendamine oleks lisaks ajakaole ka ülimalt kulukas. Mõelge ise: kui üks päring oleks võtnud keskmiselt 15 minutit aega, oleksid eestlased X-tee kasutamisega 2020. aastal kokku 1345 aasta jagu tööaega säästnud. Ega me aja kokkuhoidu enam märkagi, sest oleme oma riigi pakutavate e-teenustega harjunud.

Samamoodi jätkates kasvab riigi IT baastaristut puudutav tehnoloogiline võlg aastas vähemalt 50 miljoni euro kaupa.

Mitu aastat tagasi on tehtud poliitiline valik, et digiriigi jätkusuutlikkus ja turvalisus ei ole enam prioriteet. Sama valiku on teinud mitu valitsust järjest! Oleme kroonilise poliitilise otsustamatusega lasknud oma e-riigil lagunema hakata. Isegi juhul, kui täna otsustatakse rahastust märkimisväärselt suurendada ja kuulutame digiriigi taas prioriteetseks, kulub veel aastaid, enne kui suudame tekkinud võlad likvideerida.

Praegu püsivad meil paljud e-riigi olulised osad kellegi ennastsalgava pingutuse najal enam-vähem koos, aga jätkusuutlik see pole. Maailmas, kus andmete hulk kasvab pidevalt, on digiteenuste turvaline ja jätkusuutlik toimimine järjest kriitilisema tähtsusega.

Mida on tarvis, et meil oleks võimalik järgmise viie aastaga taas jõuda e-riigiga tasemele, mille üle uhkust tunda?

Vaja on poliitilist kokkulepet, et maailma parima digiriigi ehitamine on meile oluline. IKT baastaristu ja teenuste tehnoloogilise võla kasv on vaja peatada ning leida jätkusuutlikud lahendused. Erasektor saab tulla appi nii teenuste osutamisel kui ka teenuste tehnilise arhitektuuri loomisel.

Riigieelarvesse on vaja digiriigile planeerida lisarahastus. Summad on suured, otsustajatele teada ja kasvavad ajas pidevalt. Aga ka augud vundamendis on üha suuremad, kasutajate ootused järjest kõrgemad ja IT-sektori tasud, tulenevalt tööjõu puudusest, aasta-aastalt tõusnud.

Vaja on haldusaladepõhist strateegiat, et planeerida vajalikud tööd oluliselt pikemalt ette. Digiühiskonna arengukava annab toetava katuse, aga ei proovigi sundida haldusalasid oma prioriteete seadma – seda peab iga asutus ise tegema. Lisaks strateegiale on tarvis ka selget tegevuskava selle elluviimiseks.

Tuleb tagada e-riigi baastaristu ning teenuste äriline ja tehniline võimekus. Vastavalt valdkonna prioriteetsusele ja keerukusele on tarvis pidevat riigieelarvelist rahastust, et hoida võimekat meeskonda nii tellija kui ka partnerite pool. Struktuurfondide vahendid aitavad vähe, sest need on projektipõhised ja järgmises rahastuse augus kaob ka üles ehitatud kompetents. Ootamatusi sajab sisse ka ilma koroonata ning probleemi haripunktis riigihanget välja kuulutama hakates ei jõuagi me olulisi asju õigeks ajaks valmis teha.

Ka otsustamatus on otsus, kuid sel juhul peame järgmise sammuna saavutama kokkuleppe, millistes kohtades digiteenuseid koomale tõmbame.

Artikkel “e-riigi vundament laguneb. Viiruskriis lasi sellel välja paista“ ilmus terviktekstina ajalehes Postimees 17.09.2021

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade:
Valitsus suunab 2022. aastal täiendavad 30 miljonit eurot digiriigi ja küberturvalisuse kindlustamisse (24.09.2021)