Tööjõud & haridus

Eestis elav või Eesti heaks töötav inimene on osa laulvast tehnoloogiarahvast, kes on suurem oma väiksusest tänu kõigil elualadel rakendatavale tehnoloogiale ja targa tööjõu arendamisele ning kasutamisele. ITL-i visioon (link) nutikast rahvast näeb ette paremaid tehnoloogiaoskusi, teadmiste edukamat rakendamist reaalsetes probleemides ning paindlikumat tööjõupoliitikat nii riigi kui ka ettevõtete poolt.

Soovime, et Eesti nutikate valdkondade tööjõuvajadus oleks kaetud.

Eestis on hetkel suur puudus IKT erialase haridusega spetsialistidest. Vajadus on praegu tuhandetes ning seda mitte ainult IKT sektoris, vaid ka väljaspool meie sektorit, nii on kõigis majandusvaldkondades ning avalikus sektoris. Kutsekojas uuringute kohaselt 2019. aastal oli IKT ametikohtadel tööl kokku 29 000 inimest, kellest 11 000 töötas väljaspool IKT sektorit. Ükskõik, kas me räägime IKT-st või IT-st, siis pea 40% on hõivatud teistes sektorites ning ühtemoodi puudujääk on nii sektoris kui ka sellest väljaspool.

Soovime välja selgitada IKT kompetentsidega tööjõu pikaajalise vajaduse – milliseid spetsialiste on vaja ning millisel tasemel. Selleks viib ITL aastal 2021 koos Kutsekojaga läbi IKT kompetentsidega tööjõu vajaduse uuringu ja analüüsi. 

  • Oluline on tagada IKT kutse- ja kõrghariduse õppe kvaliteet, doktoriõppe arendamine ning IKT alaste ümberõppe ja täiendkoolituse võimaluste leidmine.
  • Osaleme IKT kutse-ja kõrghariduse arendamises IT Akadeemia programmis (link) ning lööme aktiivselt kaasa IKT sektori ettevõtete kui tööjõu tellijate esindajatena. ITA uue perioodi strateegias on fookuses doktoriõppe arendamine. ITA neli tegutsemissuunda on: IKT kõrghariduse arendamine läbi fookusõppekavade lisarahastuse; IKT kutsehariduse taseme tõstmine läbi ülemineku nelja-aastastele õppekavadele; IKT teaduse toetamine just ettevõtetele vajalike uute teadussuundade loomiseks ja arendamiseks; Erinevate valdkondade õppekavade väljatöötamine.
  • ITL-i esindajad osalevad IKT haridust andvate kutsekoolide nõunike kodades ning ülikoolide IKT erialade õppeprogrammide nõukodade töös viies koolidesse sektori soovid vajalike kompetentside järele.
  • Otsime riigipoolseid võimalusi ja rahastusmudeleid täiskasvanute ümber- ja täiendõppe võimaldamiseks.

IKT-kompetentsiga tööjõudu napib. Meie kutse- ja kõrgkoolid ei jõua Eesti majandusele vajalikul hulgal digipädevusega noori piisava kiirusega ette valmistada, ümberõppe osas on veel palju teha. ITL-i initsiatiivil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel viidi ellu  ümberõppeprogrammi Vali-IT! esimene osa, et koolitada IT-ettevõtetes 500 erialase hariduseta inimest. Ettevõtted on valmis edaspidigi panustama, vaja on riigipoolset süsteemset kava ja prioriteetide seadmist edasiseks. Jätkuplaanide arutelud käimas nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga ja Töötukassaga.

Tööjõupoliitika valdkonnas on meie fookuses välismaised spetsialistid ja tudengid.

Kuna IKT sektoris on suur tööjõupuudus just tippspetsialistide osas ja Eesti haridussüsteemist neid küll tuleb, kuid mitte piisavalt, [ link OSKA-le ] siis vajavad sektori ettevõtted välismaiseid talente. Samuti loodame lisa saada välismaiste tudengite näol, kes võiksid pärast ülikooli lõpetamist mingiks ajaks Eestisse tööle jääda. Eesti IKT valdkonna ettevõtetesse tööle jäävate välistudengite osakaal lõpetanutest on jõudnud 2020 aastaks  68 %-ni. (link HITSA analüüs) ITL on seisukohal, et välistudengite kui potentsiaalselt kõrge potentsiaaliga talentide Eestisse tulemise ja Eesti majandusse panustamise eeldus on võrdsete võimaluste loomine, mitte nende piiramine. Kõrgharitud spetsialistid loovad tulevases tööelus kõrgemat lisandväärtust ja toovad seeläbi ka suuremat maksutulu riigile.

Jälgime välismaalaste seaduse ja seonduvate regulatsioonide muutmist. Meie jaoks on oluline, et regulatsioonid toetaksid jätkuvalt tööjõu vaba liikumist ja välismaalaste mittediskrimineerimist. ITL on vastu ettevõtjatele põhjendamatute kohustuste panekule, nt vastutus kogu välismaalase faktilise tegevuse eest Eestis.

Osaleme Riigikogus toimuval vaidlusel välismaalaste seaduse, kõrgharidusseaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse (eelnõu 241 SE) üle.

Lisainfo