Tööjõud & haridus

Eestis elav või Eesti heaks töötav inimene on osa laulvast tehnoloogiarahvast, kes on suurem oma väiksusest tänu kõigil elualadel rakendatavale tehnoloogiale ja targa tööjõu arendamisele ning kasutamisele.

ITL-i visioon nutikast rahvast näeb ette paremaid tehnoloogiaoskusi, teadmiste edukamat rakendamist reaalsetes probleemides ning paindlikumat tööjõupoliitikat nii riigi kui ka ettevõtete poolt.

Soovime, et Eesti nutikate valdkondade tööjõuvajadus oleks kaetud.

Eestis on hetkel suur puudus IKT erialase haridusega spetsialistidest. Vajadus on praegu tuhandetes ning seda mitte ainult IKT sektoris, vaid ka väljaspool meie sektorit, nii on kõigis majandusvaldkondades ning avalikus sektoris. Kutsekojas uuringute kohaselt 2019. aastal oli IKT ametikohtadel tööl kokku 29 000 inimest, kellest 11 000 töötas väljaspool IKT sektorit.

Kvaliteetse IKT-hariduse ja tööjõu vajaduse tagamiseks seisame selle eest, et:

  • IKT-erialadele õppima asuvate ja eriala lõpetanud noorte arv tõuseks. Valdkonda ja erialasid tutvustab ITL-i loodud veebileht StartIT.
  • Osaleme IKT kompetentsidega tööjõu pikaajalise vajaduse prognoosimisel ja kaardistusel. 
  • IKT kutse- ja kõrghariduse õpe on kvaliteetne, teadlaste ja õppejõudude arv kasvab ning doktoriõppe areneks.

Osaleme IKT kutse-ja kõrghariduse arendamises IT Akadeemia programmis ning lööme aktiivselt kaasa IKT sektori ettevõtete kui tööjõu tellijate esindajatena. ITA uue perioodi strateegias on fookuses doktoriõppe arendamine.

ITL-i esindajad osalevad IKT haridust andvate kutsekoolide nõunike kodades ning ülikoolide IKT-erialade õppeprogrammide nõukodade töös viies koolidesse sektori soovid vajalike kompetentside järele.

IKT alaste ümberõppe ja täiendkoolituse võimaluste leidmine. Otsime jätkuvalt innovaatilisi lahendusi täiskasvanute ümber- ja täiendõppe võimaldamiseks. ITL-i initsiatiivil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel viidi koostöös ellu ümberõppeprogramm Vali IT!, et koolitada IT-ettevõtetes 500 erialase hariduseta inimest.

Tööjõupoliitika valdkonnas on meie fookuses välismaised spetsialistid ja tudengid.

Kuna IKT sektoris on suur tööjõupuudus just tippspetsialistide osas ja Eesti haridussüsteemist neid küll tuleb, kuid mitte piisavalt, siis vajavad sektori ettevõtted välismaiseid talente. ITL on seisukohal, et välistudengite kui potentsiaalselt kõrge potentsiaaliga talentide Eestisse tulemise ja Eesti majandusse panustamise eeldus on võrdsete võimaluste loomine, mitte nende piiramine. Kõrgharitud spetsialistid loovad tulevases tööelus kõrgemat lisandväärtust ja toovad seeläbi ka suuremat maksutulu riigile. Meie jaoks on oluline, et regulatsioonid toetaksid jätkuvalt tööjõu vaba liikumist ja välismaalaste mittediskrimineerimist.

Paindlikumad töötingimused

Paindlik võimalus teha kaugtööd käib tehnoloogia arenguga paratamatult kaasas. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust tuleb muuta kaugtöö osas paindlikumaks nii, et regulatsioonis ei esineks ebamõistlikke takistusi ja tööandjad oleksid altimad töötajatele kaugtööd võimaldamaks. Tegime koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga sellekohased ettepanekud Sotsiaalministeeriumile. Samuti tuleb läbi mõelda kogu küberturvalisusega seonduv.