Poliitika & ärikeskkond

Nutikas ja visiooniga riik on mugavaima äri- ja elukeskkonna ning efektiivseima riigikorraldusega riik. Nutika riigi üles ehitamiseks peame teadlikult suunama riigi tegevust innovatsiooni eesmärkidest lähtuvalt, looma üha paremaid e-teenuseid ning tagama mugava elu- ja ärikeskkonna nii tänastele kui ka tulevastele Eesti elanikele. 

Digiühiskonna juhtimise mudeli parendamine 

Riigil peab olema tegevuskava digitaalselt osutatavate teenuste ning digitaalse identiteedi turvaliseks ja mugavaks kasutamiseks. Innovatiivse riigi toimimiseks on vajalik toimiv digitaalne taristu.

  • Andsime lähtudes IKT sektori visioonist 2030 sisendi Eesti 2035 arengukavale ning loodame, et selles toodud digitaliseerimise abil kavandatav ettevõtete konkurentsivõime kasv ja inimeste heaolu tõus saab teoks;
  • Esitasime oma seisukohad Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE) kohta ja oleme panustamas ka selle rakendamisesse nii, et see soodustaks ettevõtete TAI tegevust;
  • Panustame digiühiskonna arengukava 2030 koostamisesse esitades oma ettepanekuid arengukava kõigi suundade kohta: digiriik, küberturvalisus, ühenduvus ja ootused teistele arengukavadele.  

ITL on era- ja avaliku sektori koostöö parendaja ning e-riigi moderniseerimise ja innovatsiooni eest kõneleja.

Eesmärk on saavutada efektiivne koostöö erinevate riigiasutuste, riigi IKT lahendusi tellivate asutuste ning tark- ja riistvara tarnijate vahel. ITL-i jaoks on oluline, et avalik sektor vähendaks oluliselt IKT lahenduste ise tegemist  ning muutuks erasektori ettevõtetelt targaks tellijaks.

Selleks, et riigihangete süsteem muutuks mõistlikumaks ja läbipaistvamaks, tegeleme ITL-i riigihangete töögrupis aktiivselt liikmete poolt järgmiste välja toodud teemadega:

  • Koondasime liikmete riigihangete praktikas esile kerkinud probleemid ning peame riigiasutustega dialoogi nende lahendamise teemal. ITL-i hinnangul on peamine küsimus halduskoormuses – kuidas teha nii, et hankijad ja pakkujad saaksid keskenduda hangete sisule ja kvaliteedile, mitte tegeleda väga suures mahus hanketehniliste ja protseduuriliste probleemide üle vaidlemise ning lahenduste otsimisega;
  • Esitasime oma arvamuse Rahandusministeeriumi väljatöötamiskavatsusele, milles tehakse ettepanek riigihangete vaidlustuskomisjoni (VaKo) muutmiseks kohtusüsteemi osaks. Meie  hinnangul on äärmiselt oluline arvestada, et uue süsteemi rakendumisel säiliksid varasemad menetlustähtajad, vaidlustuste kulud ei suureneks ning vaidluste lahendajate kompetents ja spetsialiseeritus ei kaoks.
  • Oleme varasemalt koostanud koostöös riigiasutustega tarkvara arendamise tüüplepingu projekti.

Toetame riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõud, mis loob regulatsiooni ja selged põhimõtted riigile kuuluva intellektuaalse vara (tarkvara) kasutusse andmiseks asutustele ja eraettevõtetele uute lahenduse loomiseks;

Selle nimel, et reaalajamajandus (siit avaneb allolev lisainfo) saaks tegelikkuseks, toimetab ITL-is reaalajamajanduse töögrupp, kes:

  • saavutas e-arvete muutmise riigisektoris kohustuslikuks (siia link saavutuste lehele ja sinna pikem tekst selle kohta);
  • osaleb tehnilise koostoime tagamiseks Eesti ja Euroopa Liidu e-arve standardi ühildamises ning e-kviitungi standardi väljatöötamises;

Teeme riigi IKT baastaristu töögrupiga ettepanekuid riigi IKT baastaristu  konsolideerimise protsessi kohta (see tähendab arvutitöökohad ja serverimajutus riigis ühte asutusse).

Ärikeskkonna arendus- ja  konkurentsivõimelisus.

ITL jälgib seadusandluse valvekoerana, et IKT-ga seotud Euroopa Liidu ja Eesti regulatsioonid oleksid ettevõtete jaoks mõistlikud ning soodustaksid majanduse arengut. Mitmete õigusaktide muutmisel oleme saavutanud ettevõtete halduskoormuse vähendamise või otsese rahalise kokkuhoiu.

  1. Esitasime riigile ettepanekud Covid-19 ja sellega seotud majanduskriisi mõjudest IKT-sektorile;
  2. Operaatorite nõukojas käib töö EL elektroonilise side koodeksi ülevõtmisega, mis muudab suurel määral kehtivat elektroonilise side seadust (siit avaneb allolev lisainfo), side toimepidevuse ja 5G küberturvalisuse nõuetega ning eelduste loomisega uuele sidetaristule (uued sagedusalad ja lairiba arendamise mudelid ning vajalikud toetusmeetmed). Lisaks tegeleme sidevõrgu õigusaktide ning tarbijakaitse regulatsioonide muudatustega selleks, et need oleksid ettevõtete jaoks vähem koormavad.
  3. Sideettevõtete algatusel käivitasime veebilehe 5G Eestis, et rääkida faktidele toetudes uue põlvkonna andmesidest (siit avaneb allolev lisainfo);
  4. Andmete ja tehisintellekti (AI) töögrupis tegutseme selle nimel, et tulevikus riigi ja erasektori andmed IKT ettevõtete jaoks kättesaadavaks teha. Räägime kaasa ka andmete kasutamist ning kaitset reguleerivates õigusaktides;
  5. Infoturbe nõukojas kujundame seisukohti info- ja küberturvalisuse teemadel ning otsime lahendusi liikmete probleemidele, mis on seotud küberturvalisuse valdkonna regulatsioonide rakendamisega:
  • Endiselt on aktuaalne 2018. aastal jõustunud küberturvalisuse seaduse mõistlik ja üheselt mõistetav rakendamine (siit avaneb allolev lisainfo);
  • Teeme koostööd ja peame dialoogi avaliku sektori asutustega, et saavutada turvaline ja usaldusväärne küberruum;
  • Oleme koostanud oma seisukohad EL-i uue küberturvalisuse direktiivi (nn NIS 2) Euroopa Komisjoni koostatud kavandi kohta ja räägime selle menetluses aktiivselt kaasa.

Intellektuaalomandi töögrupis kujundame seisukohti autoriõiguse ja muude intellektuaalomandi õigusaktide vallas. Käsil on autoriõiguse direktiivide (2019/790 ehk DSM direktiiv ja 2019/789 ehk KabSat2 direktiiv) ülevõtmine Eesti õigusesse, mille tagajärjel muutub olulisel määral autoriõiguse regulatsioon. See tekitab täiendavaid võimalusi teoste kasutamiseks, samal ajal aga suurendab ka IKT ettevõtete kohustusi ja halduskoormust (siit avaneb allolev lisainfo). Samuti oleme pikalt kaasa rääkinud nn „tühja kasseti tasu“ ehk autoriõigusega kaitstud teostest (nagu näiteks muusika ja videod) oma tarbeks koopiate tegemise regulatsiooni uuendamises (siit avaneb allolev lisainfo).

Reaalajamajanduse kohta:

Reaalajamajandus (real-time economy ehk RTE) on digitaalne ökosüsteem, kus tehingud eri osapoolte vahel toimuvad reaalajas või minimaalse viitega. See tähendab paberipõhiste majandustehingute ja haldustoimingute asendamist automaatse andmevahetusega digitaalsel, struktureeritud, masintöödeldaval ja standardiseeritud kujul.

Tulemuseks on kiirem automatiseeritud andmevahetus, teabe parem juurdepääsetavus ja laialdane RTE lahenduste kasutusele võtmine, mis peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtete konkurentsivõimet, vähendama bürokraatiat ettevõtjaks olemisel, kiirendama ja täpsustama otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust, kaupade liikumist ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid uuendusi. Lisaks loob tugev partnerlussuhe, piiriülene koostöö ja koosvõimelisuse saavutamine ettevõtetele lihtsama asjaajamise regioonis laiemalt ning aitab tõsta ekspordivõimekust.

EL-i elektroonilise side koodeksi kohta:

EL-i elektroonilise side koodeksi ülevõtmiseks toimub aktiivne töö elektroonilise side seaduse muutmise eelnõuga. Tegemist on ITL-i jaoks olulise teemaga, mistõttu oleme sellega algusest peale kaasas olnud ning oma ettepanekuid nii Euroopa Komisjonile kui ka Eesti ministeeriumitele esitanud.

ITL-i peamised seisukohad elektroonilise side regulatsiooni osas on järgmised:

  • Elektroonilise side sektorspetsiifilist regulatsiooni tuleb vähendada, sest side valdkond on EL-is viimasel kümnendil selgelt ülereguleeritud olnud ega ole sideteenuste turu ja sektori arengut piisavalt toetanud;
  • Järk-järgult tuleb loobuda valdkonnaspetsiifilisest märkimisväärse turujõuga ettevõtjate (MTE) määramise põhisest regulatsioonist ning liikuda üksnes tagantjärele läbiviidava (ex post) regulatsiooni suunal;
  • Kõik teenusepakkujad, kes tegutsevad elektroonilise side sektoris ja pakuvad samalaadseid teenuseid, peavad olema ühtemoodi reguleeritud;
  • Elektroonilise side regulatsioon peab arvestama tehnoloogia arengut ning olema tehnoloogianeutraalne;
  • Riik peab tagama ettevõtjatele sidevõrkude arenduseks vajaliku sagedusressursi olemasolu;
  • Tarbijakaitse regulatsioon peab olema üldine kõigi valdkondade jaoks ega tohi vajada erinõudeid elektroonilise side sektorile. Sama kehtib andmekaitse kohta;
  • Regulatsioon peab olema pikaajaliste eesmärkidega ega tohi muutuda suures mahus iga paari aasta tagant. Ettevõtjate jaoks on oluline õiguskindlus ning julgus koostada pikaajalisi plaane ning teha nende põhjal investeeringuid sidevõrkude arendusse.

ITL-i positsiooniga EL-i sidekoodeksi kohta ja ITL-i arvamust sidekoodeksit üle võtva elektroonilise side seaduse kohta saab lugeda siit.

5G veebilehe kohta:

Uute tehnoloogiate arendamine ja kasutusele võtmine on äärmiselt vajalik, et tagada ühiskonnale vajalike teenuste tarbimine. Muidugi tuleb seejuures arvestada, et teenused oleksid inimestele ja keskkonnale tervikuna ohutud ning kehtestatud normid põhineksid kõige uuematel teaduslikel uuringutel.

Küberturvalisuse seaduse rakendamise kohta:

Küberturvalisuse seaduse jõustamine – tegeleme 23.05.2018 jõustunud küberturvalisuse seaduse rakendamise probleemidele lahenduste otsimisega. Ettevõtete jaoks tekitab muuhulgas segadust sarnastest intsidentidest teavitamise ja riskianalüüside esitamise erinevad kohustused erinevates seadustes (küberturvalisuse seadus, hädaolukorra seadus ja elektroonilise side seadus). Selleks, et kõik osapooled neid kohustusi üheselt mõistaks, oleme koostanud probleemi ilmestamiseks ülevaatliku skeemi (file:///C:/Users/Keilin/EESTI%20INFOTEHNOLOOGIA%20JA%20TELEKOMMUNIKATSIOONI%20LIIT/Dokumendikeskus%20-%20Yhiskaust/2020%20VALDKONNAD/Infoturve_2020/HOS-KYTS-ESS/joonis.pdf).

Autoriõiguse direktiivide (2019/790 ehk DSM direktiiv ja 2019/789 ehk KabSat2 direktiiv) Eesti õigusesse ülevõtmise kohta:

Justiitsministeerium on avaldanud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse autoriõiguse seadust (AutÕS) tulenevalt kahest Euroopa Liidu (EL) direktiivist: 2019/790 ehk DSM-direktiiv ja 2019/789 ehk KabSat2-direktiiv), mis olid osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aasta septembris avaldatud nn autoriõiguse reformipaketist.

Tegemist on väga mahuka eelnõuga, mis sisaldab hulganisti põhimõttelisi muudatusi, nt sätestatakse teksti- ja andmekaeve erand, muudetakse televisiooniprogrammide taasedastamisega seonduvat, lisatakse kohustusi platvormidele, kes sisu vahendavad ja reguleeritakse autoritele õiglase tasu maksmist.

See mõjutab:

  • Teksti- ja andmekaeve tehnoloogia kasutajaid;
  • Sideettevõtjaid, kes pakuvad televisiooniteenuseid;
  • Infoühiskonna teenuse osutajaid, nt uudisteagregaatorid, otsingumootorid ja suhtlusplatvormid.
  • Teoste kasutajaid laiemalt, s.h platvormide kasutajad ja autoritega lepingute sõlmijad.
  • Kogu üldsust, kes sisu tarbib, ning muidugi kõiki teoste loojaid.
  • Muudatusi on palju ja need on erinevad, aga mõned näiteid mõjust:
  • Ettevõtete halduskoormus väheneb tänu laiendatud litsentsi mehhanismile.
  • Teksti- ja andmekaeve erand loob uusi võimalusi arenduseks.
  • Ajakirjandusväljaannetele antavatel õigustel ja platvormidele kehtestataval kohustustel on infoühiskonnale piirav mõju, sest lisanduv õiguste hankimise kohustus võib vähendada sisu kättesaadavust.
  • Platvormiteenuse osutajatel suureneb halduskoormus ja tekivad täiendavad kulud, nende üle hakatakse teostama riiklikku järelevalvet.
  • Füüsilistest isikutest autoritega lepingu sõlmimisel on vähem vabadust, lisandub regulaarse raporti esitamise kohustus teose kasutajale. Autoripoolne tagasivõtmise õigus lisab ebakindlust.
  • Televisiooni- ja raadioprogrammide taasedastajatel (levitajatel) suureneb õiguskindlus, taasedastamisteenuse osutajad saavad julgemalt lisada oma pakkumistesse erinevaid programme. Samas tuleb tõenäoliselt lepinguid üle vaadata ning halduskoormus sellega esialgu tõuseb.

Tühja kasseti tasu kohta:

Eestis (ja ka Euroopa Liidus) on pikemat aega arutatud, kuidas kaasajastada autoritele ja teistele õiguste omajatele nende teoste isiklikuks otstarbeks kopeerimise eest makstava tasu regulatsiooni. ITL on alati toetanud, et audiovisuaalsete teoste ja teose helisalvestise isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise eest tasumisele kuuluva tasu süsteemi tuleb kaasajastada, sest õiguste omajatele tuleb tagada õiglane tasu nende teoste sellise kasutamise eest. Riigikogu võttis tühja kasseti tasu muudatused 2020. a detsembris vastu ning need jõustuvad 01.04.2021.  Uue regulatsiooni kohaselt jätkatakse senise lahendusega, kus tasu tuleb maksta salvestusseadmetelt ja kandjatelt ning uuendakse seadmete nimekiri ning tasu määrad. Hetkel on seaduse kohaselt seadmete ja kandjate nimekirjas süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon, väline kõvaketas, USB-mälupulk ja mälukaart. ITL sellist lahendust ei toeta.

Tehnoloogiasektor toetab seda, et autorid peavad oma loomingu eest õiglaselt tasustatud saama. Samas leiame, et seaduses sisalduv seadmete ja kandjate põhise tasu kogumise süsteem on aegunud ning ei arvesta tehnoloogia ja teenuste arengust tingitud kasutusharjumuste muutumisega. Nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil tuleks selle asemel tegeleda uue süsteemi väljatöötamisega, mis oleks kuluefektiivsem, läbipaistvam ja õiglasem ning lähtuks printsiibist: kes tegelikult autoriõigusega kaitstud teosed (näiteks muusikat või videosid) tarbib, see maksab.

ITL-i hinnangul tuleb arvestada õiguste omajatele õiglase tasu maksmisel teoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest järgmisega:

  • Vajalik on välja töötada mudel, mis aitab leida õiguste omajatele nende teoste isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise läbi tekitatud tegeliku kahju suuruse;
  • Selle kahju hulka ei tohi arvestada kahju, mis on tekkinud läbi piraatluse ja muude ebaseaduslike teoste kasutamise viiside;
  • Tänasel päeval on palju teenuseid, mis ei eelda teoste reprodutseerimist. Väga laialdaselt ja kasvava mahuga on levinud teoste voogedastus (nt Spotify, Netflix). 
  • Tühja kasseti tasu ei saa olla instrument, millega Eesti loojaid üldiselt toetatakse, see peab käima teiste meetmete kaudu. Tühja kasseti tasu on oma olemuselt mõeldud ainult selleks, et hüvitada õiguste omajatele nende teoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimisega tekitatud kahju. See ei ole ette nähtud selleks, et korvata õiguste omajatele tehnoloogia ja tarbijaharjumuste muutumise tõttu vähenenud tulusid.