Poliitika & ärikeskkond

Nutikas ja visiooniga riik on mugavaima äri- ja elukeskkonna ning efektiivseima riigikorraldusega riik.

Nutika riigi üles ehitamiseks peame teadlikult suunama riigi tegevust innovatsiooni eesmärkidest lähtuvalt, looma üha paremaid e-teenuseid ning tagama mugava elu- ja ärikeskkonna nii tänastele kui ka tulevastele Eesti elanikele. 

Digiühiskonna juhtimise mudeli parendamine. Riigil peab olema tegevuskava digitaalselt osutatavate teenuste ning digitaalse identiteedi turvaliseks ja mugavaks kasutamiseks. Innovatiivse riigi toimimiseks on vajalik toimiv digitaalne taristu.

  • Andsime lähtudes IKT sektori visioonist 2030 sisendi Eesti 2035 arengukavale ning loodame, et selles toodud digitaliseerimise abil kavandatav ettevõtete konkurentsivõime kasv ja inimeste heaolu tõus saab teoks;
  • Esitasime oma seisukohad Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE) kohta ja oleme panustamas ka selle rakendamisesse nii, et see soodustaks ettevõtete TAI tegevust;
  • Panustame digiühiskonna arengukava 2030 koostamisesse esitades oma ettepanekuid arengukava kõigi suundade kohta: digiriik, küberturvalisus, ühenduvus ja ootused teistele arengukavadele.  

ITL on era- ja avaliku sektori koostöö parendaja ning e-riigi moderniseerimise ja innovatsiooni eest kõneleja. Eesmärk on saavutada efektiivne koostöö erinevate riigiasutuste, riigi IKT lahendusi tellivate asutuste ning tark- ja riistvara tarnijate vahel. ITL-i jaoks on oluline, et avalik sektor vähendaks oluliselt IKT lahenduste ise tegemist ning muutuks erasektori ettevõtetelt targaks tellijaks.

  • Selleks, et riigihangete süsteem muutuks mõistlikumaks ja läbipaistvamaks, tegeleme ITL-i riigihangete töögrupis aktiivselt liikmete poolt järgmiste välja toodud teemadega:
    • Koondasime liikmete riigihangete praktikas esile kerkinud probleemid ning peame riigiasutustega dialoogi nende lahendamise teemal. ITL-i hinnangul on peamine küsimus halduskoormuses – kuidas teha nii, et hankijad ja pakkujad saaksid keskenduda hangete sisule ja kvaliteedile, mitte tegeleda väga suures mahus hanketehniliste ja protseduuriliste probleemide üle vaidlemise ning lahenduste otsimisega;
    • Esitasime oma arvamuse Rahandusministeeriumi väljatöötamiskavatsusele, milles tehakse ettepanek riigihangete vaidlustuskomisjoni (VaKo) muutmiseks kohtusüsteemi osaks. Meie hinnangul on äärmiselt oluline arvestada, et uue süsteemi rakendumisel säiliksid varasemad menetlustähtajad, vaidlustuste kulud ei suureneks ning vaidluste lahendajate kompetents ja spetsialiseeritus ei kaoks.
    • Oleme varasemalt koostanud koostöös riigiasutustega tarkvara arendamise tüüplepingu projekti.
  • Toetame riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõud, mis loob regulatsiooni ja selged põhimõtted riigile kuuluva intellektuaalse vara (tarkvara) kasutusse andmiseks asutustele ja eraettevõtetele uute lahenduse loomiseks;
  • Teeme riigi IKT baastaristu töögrupiga ettepanekuid riigi IKT baastaristu konsolideerimise protsessi kohta (see tähendab arvutitöökohad ja serverimajutus riigis ühte asutusse).
  • ITL jälgib seadusandluse valvekoerana, et IKT-ga seotud Euroopa Liidu ja Eesti regulatsioonid oleksid ettevõtete jaoks mõistlikud ning soodustaksid majanduse arengut. Mitmete õigusaktide muutmisel oleme saavutanud ettevõtete halduskoormuse vähendamise või otsese rahalise kokkuhoiu.
  • Esitasime riigile ettepanekud Covid-19 ja sellega seotud majanduskriisi mõjudest IKT-sektorile;
  • Operaatorite nõukojas käib töö EL elektroonilise side koodeksi ülevõtmisega, mis muudab suurel määral kehtivat elektroonilise side seadust (loe lähemalt), side toimepidevuse ja 5G küberturvalisuse nõuetega ning eelduste loomisega uuele sidetaristule (uued sagedusalad ja lairiba arendamise mudelid ning vajalikud toetusmeetmed). Lisaks tegeleme sidevõrgu õigusaktide ning tarbijakaitse regulatsioonide muudatustega selleks, et need oleksid ettevõtete jaoks vähem koormavad.
  • Sideettevõtete algatusel käivitasime veebilehe 5G Eestis, et rääkida faktidele toetudes uue põlvkonna andmesidest (loe lähemalt);
  • Andmete ja tehisintellekti (AI) töögrupis tegutseme selle nimel, et tulevikus riigi ja erasektori andmed IKT ettevõtete jaoks kättesaadavaks teha. Räägime kaasa ka andmete kasutamist ning kaitset reguleerivates õigusaktides;
  • Infoturbe nõukojas kujundame seisukohti info- ja küberturvalisuse teemadel ning otsime lahendusi liikmete probleemidele, mis on seotud küberturvalisuse valdkonna regulatsioonide rakendamisega:
    • Endiselt on aktuaalne 2018. aastal jõustunud küberturvalisuse seaduse mõistlik ja üheselt mõistetav rakendamine;
    • Teeme koostööd ja peame dialoogi avaliku sektori asutustega, et saavutada turvaline ja usaldusväärne küberruum;
    • Oleme koostanud oma seisukohad EL-i uue küberturvalisuse direktiivi (nn NIS 2) Euroopa Komisjoni koostatud kavandi kohta ja räägime selle menetluses aktiivselt kaasa.

  • Intellektuaalomandi töögrupis kujundame seisukohti autoriõiguse ja muude intellektuaalomandi õigusaktide vallas. Käsil on autoriõiguse direktiivide (2019/790 ehk DSM direktiiv ja 2019/789 ehk KabSat2 direktiiv) ülevõtmine Eesti õigusesse, mille tagajärjel muutub olulisel määral autoriõiguse regulatsioon. See tekitab täiendavaid võimalusi teoste kasutamiseks, samal ajal aga suurendab ka IKT ettevõtete kohustusi ja halduskoormust. Samuti oleme pikalt kaasa rääkinud nn „tühja kasseti tasu“ ehk autoriõigusega kaitstud teostest (nagu näiteks muusika ja videod) oma tarbeks koopiate tegemise regulatsiooni uuendamises.

Foto: Rasmus Jurkatam