K-Print: tarneahel kontrolli alla ja käive kolmekordseks

04. aprill 2021

Trükitööstuses valitseb suur tootmisvõimsuse ülejääk – ettevõtteid ja trükimasinaid on palju rohkem, kui turg sisuliselt vajab.

Sisuliselt pereettevõttena tegutsev OÜ K-Print n-ö ujub praegusel trükitööstuse turul vastuvoolu – trükifirmadele raskel ajal on K-Prindil tellimusi palju ning tuli leida lahendus, kuidas konkureerida olukorras, kus klient eeldab tellimuse kätte saada seitsme päevaga, aga ettevõttel on töid ees kolme nädala jagu.

Trükitööstuses valitseb suur tootmisvõimsuse ülejääk – ettevõtteid ja trükimasinaid on palju rohkem, kui turg sisuliselt vajab. Kõik see on viinud selleni, et potentsiaalsetel tellijatel on valik lai ning tingimuste seadmise ohjad on kliendi käes – hindades nähakse kauplemisruumi ja tähtaegu surutakse üha lühemaks.

K-Prindi juhatuse liige Rait Rebane kinnitab, et on püüdnud ettevõtte ärimudeli muuta teistest erinevaks, panustada kõvasti tehnoloogia, sh digitehnoloogia arendamisse. Tootmise ja logistika haldamise programme kasutati ettevõttes juba varem, kokku oli sellesse investeeritud umbes 300 000 eurot, aga eelmisel aastal saadi ka EAS-ist tootmisprotsesside digitaliseerimise projektipõhine toetus, mida asuti ellu viima koos OÜ-ga Raditex.

Digiettevõtte OÜ Raditex juhataja Mait Ruut lisab, et koostöö K-Prindiga oli alanud juba enne EASi projekti üldise ärialase nõustamise vallas.

Umbes 75% toodangust ekspordiks suunava K-Prindi ees seisis küsimus, kuidas konkureerida turul, kus tähtajad on väga lühikesed, tööd aga on palju.

„Pidime leidma lahenduse, kuidas tagada kasvufaasis ettevõtte edaspidine areng, kuidas me suudame kliendi ootusi täita olukorras, kui meie tootmisplaan on näiteks kolm nädalalt ette täiesti täis,” kirjeldab Rait Rebane probleemi, mis vajas lahendamist. „Eeldus on see, et me ei saa kellelegi, ka väikestele tellimustele öelda „ei”. Vajadus oli erinevates tööetappides tagada maksimaalne efektiivsus. Tavaliselt saavutatakse see töötajate juurdepalkamise või masinate juurdesoetamisega, aga meie ei tahtnud seda teed minna, sest ei pea seda ettevõtte arengu seisukohalt kuigi jätkusuutlikuks. Masinaid osta on lihtne, aga neid korrektselt maksimaalselt tööle panna on juba teine asi.”

Tegelikult oli ka teada, et K-Prindi trükiseadmete võimekus on määratult suurem sellest, mida praegu suudetakse ratsionaalselt kasutada. Ja selle põhjuseks on tihti tõsiasi, et firma olemasolev IT-struktuur ei suuda tootmisprotsessi piisavalt hästi juhtida.

Teine pool puudutab väiketellimusi, mille hulk üha suureneb – enam ei tellita näiteks aasta peale ühte tootekataloogi, vaid soovitakse saada aastas viis täiesti erinevat kataloogi. Samas peab K-Print ka väikepartiide teostamist jätkuva kasvu tagamiseks väga tähtsaks. Ent mingist hetkest muutub arvukate projektide haldamine konkreetse inimese poolt ebaefektiivseks. Sestap osutus vajalikuks väiketellimused spetsiaalse iseteeninduskeskkonna abil kokku koondada, sest vaid sellisel moel on väiketellimuste täitmine firmale kasulik.

Niisiis asuti parendama kogu trükikoja tegevust haldavat protsessijuhtimissüsteemi, alates toorainetarnetest, lõpetades valmistoodangu kliendini toimetamise logistikaga ning teisalt veebipõhist iseteenindusplatvormi, mis koos peavad tagama võimalikult kasumliku tootmise minimaalsete kuludega. Lihtne loogika ütleb, et kulusid ei saa ökonoomselt juhtida, kui puudub põhjalik info kulude päritolu kohta.

Üks, millele K-Prindis nüüd senisest põhjalikumalt tähelepanu pööratakse, on kliendi käitumismustrite analüüs, mis on abiks oma tegevuse läbimõeldud korraldamisele.

Raditexi abiga alustati K-Prindis strateegilise positsiooni täpsustamist viidi läbi digidiagnostika ning taotleti digitoetust. Seejuures oli toetuse saamise eelduseks digidiagnostika rahvusvaheliste standardite järgi, kus võetakse aluseks referentsmudelid ja kaardistatakse kogu firma tarneahel. Selles peitub Mait Ruudu sõnul digitaliseerimise tulevik – käsitletakse mitte ühte ladu, tehast või logistilist lahendust, vaid tõhustatakse ja digitaliseeritakse kogu tarneahela protsessid.

Protsesside tõhustamiseks kogub K-Print oma tootmises juba praegu kümneid n-ö andmepunkte ja nende arv edaspidi üha suureneb. See on info, mis on möödapääsmatu müügi, tootmise ja logistika sujuval korraldamisel.

Lisaks otsustati ka teha mõned muudatused tellimuste juhtimise strateegias – kui siiani käsitleti iga sissetulnud tellimust analoogselt, siis nüüd on seatud eesmärgiks läheneda iga kliendi tellimusele personaalselt just selle loomisel oleva iseteeninduskeskkonna abil.

Rait Rebane on veendunud, et ettevõtteil, mis täna ei tegele digitaliseerimisega, ei ole pikka tulevikku – neil ei ole võimalik järgmise 5 aasta jooksul ellu jääda. „Niigi madalate marginaalidega tööstuses on pelgalt kõhutunde pealt võimatu teha edukaid otsuseid,” usub Rebane.

Tarneahela süsteemse haldamise juures vaadeldakse seda kui tervikut, mille ühes otsas on hankimine ja teises otsas müük ja klient. Keskendutakse väiketellimustele, mille kasumlikkus on õige haldamise korral suurtest tellimustest kõrgem. Samas paneb see suurema koormuse laomajandusele ja logistikale – vajalik materjal tuleb õigeaegselt sisse osta, hoidmata laovaru n-ö igaks juhuks, tagada tuleb valmistoodangu paindlik toimetamine kliendile jmt.

Kui levinud praktika põhjal püütakse seda kompenseerida tööjõuga, siis tänapäevane efektiivne lähenemine ütleb, et tarkvara peab võimaldama kõike seda hallata. Süsteemi programmeeritakse sisse ka riskid ja nende elimineerimine, kui tarneahela mõnes lülis peaks tõrge tekkima.

Majandustarkvara on K-Prindis juba tootmisse juurutatud – reaalajas suhtleb projektijuhtimise ja hinnaarvestuse süsteem tootmise juhtimise süsteemiga ja see omakorda otse masinatega. Nüüd on tarvis selle kommunikatsiooniga liita need tootmisprotsessi osad, kus praegu tegevused veel n-ö käsitsi toimuvad. Lähinädalatel peaks loodud iseteeninduskeskkond minema mõnede klientide kätte testimisele.

Kui tavapäraselt on trükitööstuses ühel tellimusel keskeltläbi 17 n-ö puutepunkti, millega peab tegelema inimene, siis K-Print loodab oma digilahenduse realiseerumisel vähendada nende arvu neljale-viiele. Konkreetselt numbrites väljendatuna peaks tulemus ilmnema K-Prindi müügikäibes. Kui 2019. aastal oli ettevõtte käive 5,2 miljonit eurot, siis lähema viie aastaga soovitakse seda suurendada kolm korda, jõudes tasemele 15 miljonit eurot.

Rait Rebane kinnitab, et digitaliseerimise projekti elluviimine on selle saavutamiseks üks oluline alus. Lõplikke kokkuvõtteid uue digilahenduse tulemuslikkuse kohta saab K-Print teha aasta lõpus. Siis lõpeb EASi toetuse saanud digitaliseerimise etapp.

Tekst: Meediapilt, fotod: K-Print.
Aprill 2020. a.

Tööstuse digitaliseerimise näidislood on valminud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi DIGINNO BSR projekti raames.