Kestlik IT. Eksperdid: Kui roboti hind käib üle jõu

Enamikus Eesti tööstusettevõtetest on peidus potentsiaal ka üksnes mõõdukate investeeringutega oma efektiivsust, tootlikkust ja isegi ekspordieeliseid märgatavalt kasvatada, kuid selleks tuleb teada, kuidas IT-arendusi planeerida ja mis ohte sealjuures vältida.

Olles kavandanud või põhjalikult uuendanud enam kui 50 Eesti väikese või keskmise suurusega ettevõtte IT-süsteeme, julgeme öelda – IT-vallas mõtleb suur osa Eesti tööstusettevõtete juhtidest end ise vaeseks! Kurb, aga väga levinud viga on see, et pärast ERPi või muude elementaarsete tarkvarade kasutuselevõttu arvatakse ekslikult, et järgmine automatiseerimise samm peaks kohe olema mitmesajatuhandeste robotite hankimine.

Kohati on lausa traagiline näha, kuidas konkreetsed madalal rippuvad viljad jäävad noppimata, sest ise kinnitatakse endale, et “me pole veel valmis” või “see on liiga kallis”. Tegelikult on enamikus ettevõtetes hulk kohti, kus saab hästi läbimõeldud ja pigem odavate IT-lahenduste abil kulusid vähendada või tootlikkust tõsta, mis aga ei nõua kohe kogu seadmepargi väljavahetamist.

Ilmselt on üks kurja juur ka see, et digitaliseerimise konsultantide turg on väga ebaühtlane ja halb kogemus võib IT-arenduste isu arusaadavalt mõneks ajaks ära võtta. Kindel soovitus igale tööstusettevõtjale on olla konsultandi suhtes nõudlik – igal sammul tuleb kontrollida, kas ta ka päriselt sinu ettevõttest ja valdkonnast aru saab.

Tähtis on tulemus, mitte tükitöö
Üks üsna kindel viis tööstusettevõtte IT-arendusega raha raisata on keskendumine ainult ühele kitsale töölõigule. See võib esmapilgul tunduda kulutõhus, “tean ju küll, just siia oleks vaja vot seda”. Kuid kogemus näitab, et palju rohkem saab appi võetud IT-spetsialistist (ja talle makstud rahast) kasu, kui anda lähtekohaks mitte konkreetne töö, vaid soovitud tulemus – vähem praaki, vähem energiakulu, kiirem tootmine vms.

Oma tasu päriselt väärt spetsialist peab suutma vaadata ise kogu tootmisprotsessi üle ja ise välja pakkuda ning andmete põhjal ära põhjendada, kus, mida, kuidas ja miks tasuks muuta.

Kvaliteedi mõõdikuks on kindlasti ka see, kas IT-süsteemi kavandamisel tõmbab konsultant kaasa eesliinitöötajaid ehk inimesi, kes hakkavad lahendust päriselt kasutama. Ainult koos nendega on realistlik päriselt efektiivsust tõstev süsteem paika saada. Samuti on uuringud näidanud, et iga lõppkasutajatest lähtuvasse IT-süsteemide kavandamisse investeeritud euro toob juba kolme aasta jooksul tagasi kolm eurot.

Kõike tasub mõõta – see võib avada uusi uksi ekspordiks
Sageli on mõõduka eelarvega digitaliseerimisprojektist kasu peamiselt nii, et olemasolevate seadmete omavahel “suhtlema” panemise ja mõnede taskukohase hinnaga andurite õigetesse kohtadesse lisamisega muutub kogu tootmine mõõdetavaks. Kõhutunne, et “kuskil vist midagi toppab”, asendub selgete numbritega – probleemikohad on näha ja nendega saab tegeleda.

Selle juurde on lihtne lisada ka ettevõtte keskkonnajälje mõõtmise funktsioon. Professionaalne konsultant pakub seda võimalust ise ja igal juhul tuleks seda nõuda. Sel on kaks põhjust.

Esiteks, “keskkonnamõju”, “kestlikkus” jne ei tähenda maakeeli öeldes midagi muud, kui vähemat materjali, energia, kütuse jne kulu. Ehk siis efektiivsem ja raha säästev tootmine on ühtlasi Euroopa Liidu ideaalidele rohkem vastav kliimasõbralik tootmine. Kui leida IT abil viise, kuidas keskkonnamõju vähendada, vähenevad samal ajal otseselt ka kulud.

Teiseks, sõltumata Euroopa Liidu reeglitest on keskkonnasäästlikkus Soomes, Rootsis ja kogu Skandinaavias teatavasti väga kaalukas müügiargument. Kogemus kinnitab, et see ongi nii: kes saab oma keskkonnamõju täpselt näidata ja veel ka selle vähenemist näidata, see jõuab näiteks Rootsi klientidega palju kiiremini tehingusse.

Nõua kestva vastutuse võtmist – mitte “võtmed kätte”, vaid pidev hooldus
Kuigi kogu tootmisettevõtet hõlmav IT-süsteem on vähemalt pooleldi virtuaalne, kehtib sellele täpselt sama, mis ka igale uuele seadmele, sõidukile, hoonele vms – iga asi kulub ja vajab hooldust.

Liiga sageli käib IT-süsteemi “hooldus” nii, et kunagi on üks ettevõte selle püsti pannud, sellega on harjutud, aastad on mööda läinud. Siis aga kas midagi juhtub, tootmine kasvab vms ning on vaja süsteemi uuendada. Süvenemisel aga selgub, et tegelikult tuleb kogu lahendus maha kanda ja nullist alustada. See on täiesti mõttetu ja välditav lisakulu.

Tegelikult tuleks kohe IT-süsteemi tellides nõuda ka pideva samm-sammult arendamise ja hoolduse plaani. See säästab kokkuvõttes raha ning kusjuures on ka keskkonnasõbralikum ja annab veelkord eksportimisel plusspunkte.

Võluvitsa pole, vaid võidu toob järjepidevus
Kui järgida kirjeldatud põhimõtteid, siis võib rohkem tarkvarale ja andmete liikuma panemisele kui uutele seadmetele keskenduv mõõdukas digitaliseerimine anda ebaproportsionaalselt suurt rahalist võitu. Sealjuures pole võtmeküsimus aga mitte tehnoloogiline, vaid nimelt inimlik – määravaks eduteguriks on tööstusettevõtte juhi pühendumine ja kannatlikkus.

Sest kuigi ettevõtteülesest terviklikust IT-süsteemist on palju võita, siis see võit ei tule üleöö. Kavandamiseks, katsetamiseks, tagasisideks ja pärast käikuminekut korrigeerimisteks tuleb varuda aega ja distsipliini. Nagu paljude Eesti ettevõtete kogemus kinnitab, on otsene rahas mõõdetav tulemus seda pingutust aga selgelt väärt.

Artikkel valmis Sustool projekti raames koostöös ITLiga. Projekti tegevuste elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Läänemere Regiooni Programm.

ITL 31.12.2025