Kestlik IT. Ekspert: Ka väiksem ettevõte saab IT abil raha säästa

Automatiseerimine ja digitaliseerimine pole ainult kalleid roboteid ostva suurtööstuse ega ka üksnes veebis tegutsevate ettevõtete pärusmaa – kuid väga paljud tavalised näiteks kaubanduse, logistika või väiksema tootmise ettevõtted lihtsalt ei tea võimalusi, kuidas nad saaks iga päev raha ja keskkonda säästa.

Digitaliseerimist seostatakse sageli ennekõike veebiportaalide või äppidega, kuid selle palju suurem raha säästmise potentsiaal avaldub hoopiski n-ö nähtamatult taustal jooksvates süsteemides. Saan meie välismaiste klientide kogemustest kinnitada, kuidas näiteks kütte või elektrikasutuse nutikas juhtimine on andnud väga suurt kokkuhoidu ja ka Eesti ettevõtetel on siin palju potentsiaali.

Ka raha säästmisega koos käiv keskkonnasäästlikkus pole üksnes moesõna, vaid aina rohkem väga oluline müügiargument. Eesti ettevõtete üks peamine turg paratamatult on Skandinaavia, kas otse või kaude. Skandinaavia majandustel läheb taas paremini ja erinevates sektorites tellimused Eesti ettevõtetele taastuvad. Kuid sõltumata Euroopa Liidu rohereeglitest on Skandinaavias keskkonnasõbralikkus ammu keskne küsimus ja ilma selleta uksest sisse ei pääse. Kes saab näidata, et ta on keskkonnasõbralikum, sellel on ka Rootsis või Eestis rootslastele müüvate klientide silmis kohe parem positsioon.

Enam kui 20-aastase kogemuse põhjal saab välja tuua kaks kohta, kus targalt tegutsedes saab samal ajal nii raha säästa kui ka oma keskkonnajälge parandada sisuliselt iga väike või keskmise suurusega Eesti ettevõte.

Kõik elektriseadmed on tänapäeval nutikad – seega ka elektritarbimine nutikalt juhitav
Ilmselt on peaaegu kõik kuulnud nalja, et tänapäeval on külmkapp targem kui paarikümne aasta tagune arvuti. Nii ongi ja veel enam tööstuses, transpordis või laonduses kasutatavate seadmete puhul.
See tähendab ühtlasi, et suure osa selliste seadmete energiatarbimist saab ajatada ehk panna seadmed tarbima rohkem elektrit siis, kui kasutajaid vähem – ja hind seetõttu soodsam. Veel enam, kui nii teevad paljud ettevõtted, jaotub kogu Eesti elektritarbimine ööpäeva peale ühtlasemalt.

See tähendab kõigile niikuinii rahalist võitu, aga lisaks ka väiksemat keskkonnajälge, sest kõige saastavamat põlevkivielektrit kasutatakse vähe või üldse mitte. See, millist elektrit su ettevõte kui palju kasutab, on aga väga oluline osa sellest, kui suur on kogu keskkonnamõju – ehk konkurentsieelis näiteks Skandinaavias.

Väga oluline on teadvustada, et isegi kui mõne seadme tehasest tulnud tarkvara vaikimisi ei lase energiakasutust nutikalt ajatada, siis sisuliselt igale seadmele saab lisada tarkvara, millega seda saab teha. Otsene rahaline võit on kiire ja märkimisväärne.

Pilv ja internet ei hõlju tegelikult õhus – need raiskavad nii sinu raha kui loodusressursse
On aina tavalisem, et ettevõtte kõik dokumendid on pilves – ja sinna neid aina kuhjub. Pilves need ju otsekui ruumi ei võtagi, pilvemaht tundub lõputu ja selle rahaline kulu talutav. Kuid “pilv” on tegelikult lihtsalt sisuliselt hulk teisi ja palju võimsamaid arvuteid kuskil mujal – enamasti teisel pool maakera.
Iga ununenud Exceli tabeli või PDFi säilitamine otseselt kulutab energiat ja loodusvarasid. Kusagil undavad ööpäev läbi hiiglaslikud serveripargid, sest asjade “pilves” ladustamine on tuhandetele ettevõtetele lihtsalt väga mugav.

Igas mitte päris mikroettevõttes on siin kindlasti nii raha kui keskkonna säästmise koht. Korista oma organisatsiooni digitaalne kodu ära – kustuta digiprügi ja mõtle läbi, mida ja kui kaua on tegelikult vaja alles hoida. Kui sellega varem pole tegeletud, on 50% pilveruumi ja sellega kulu ning keskkonnamõju vähendamine täiesti reaalne.

Lisaks Skandinaavia turgudel läbilöömisele tasub keskkonnajälge vähendada ka seetõttu, et puhtalt füüsikaseaduste tõttu muutuvad keskkonnanõuded aina karmimaks paratamatult kogu Euroopa Liidus.
Praegu võib tunduda, et kogu roheteema läks liiale ja seda tõmmatakse tagasi. Kuid see on lühike perspektiiv. Pikas plaanis on kliimamuutused, maavarade ammendumine ja efektiivsuse alane konkurents USA ja Hiinaga reaalsus. Seega aegamisi peavad kõik Euroopa ettevõtted järjest tõhusamaks muutuma niikuinii. Oma ressursikasutust ja sellega ka keskkonnamõju tasub optimeerida pigem varem, siis ei raba viie või kümne aasta pärast järgmised euroreeglid jalust.

Artikkel valmis Sustool projekti raames koostöös ITLiga. Projekti tegevuste elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Läänemere Regiooni Programm.

ITL 31.12.2025