Kestlik IT. Just praegu on õige aeg optimeerida. Homme võib olla juba liiga hilja.

Kas mäletate veel aastat 2021? Maailmas ja Eestis möllas koroonapandeemia, pea iga kuu tuli välja uus tüvi. Samas aasta alguses saabusid juba esimesed vaktsiinid ja aasta teiseks pooleks oli üsna selge, et elu läheb edasi, me saame hakkama ja kohe-kohe saame minna ka teatrisse, kinno ja reisile. Võib-olla isegi ilma maskita.

Samal ajal valitses majanduses tõeliselt imelik aeg. Kui jätta kõrvale restoranid, kohvikud ja turismisektor, siis valitses tõeline majanduspidu. 2021 kolmandas kvartalis kasvas Eesti SKP 12,7%, neljandas 8,3%. Hinnatõus oli alles kogumas tuure. Kõigil oli palju raha, sest keskpangad trükkisid raha jõudsalt juurde, intressid olid negatiivsed ja kuna koroona ajal ju millelegi kulutada ei saanud, siis oli paljudel palju säästusid.

Ettevõtluses ja eriti kaubanduses valitses tõeliselt uskumatu olukord. Kui sul oli mida müüa ja sa suutsid tarnida, siis kliendid tulid ise üle Zoomi ja Teamsi ning tellisid kõike, mida pakkuda oli. Hind ei olnud mingi küsimus, kui suutsid tarnida, siis osteti.

Kui võrrelda praegust aneemilist seisu kaubanduses, siis mõjuvad toonased lood täiesti uskumatuna. Näiteks meie tellisime Solitas (millest tänaseks on saanud DataSky) igaks juhuks kümneid sülearvuteid tulevastele töötajatele, keda me polnud veel värbama hakanudki. Uusi veoautosid tarniti nii, et neil olid mõned vähemkriitilised komponendid puudu. Peaasi, et sai hakata kaupa vedama ja küll see kõrvalistuja akna tõstuk toodi siis millalgi järgi.

See kõik tõi kaasa olukorra, kus protsesse optimeerida, mõõta ja efektiivsust tõsta ei olnud võimalik või ei olnud mõtet. Kui kliendid seisavad sinu e-poe ukse taga järjekorras, siis lihtsalt müü, tarni ja tõsta hinda. Kui su kohvik on piirangute tõttu suletud, siis mida sa ikka oma teenindusprotsessi optimeerid. Kui keegi ei oska öelda, kas inimesed tulevad tagasi Tallinna kesklinna kontoritesse või kolivad kõik maale kaugtööd tegema, siis on väga keeruline luua ja optimeerida logistikat, värbamist, kaubandusvõrku, teede ehitust, ühistransporti, haridussüsteemi, organisatsiooni kultuuri arendust ja paljut muud.

Praegu on enam-vähem prognoositav aeg – aga ilmselt vaid ajutiselt
Alates aastast 2024 oleme me hoopis teistsuguses olukorras. Positiivne on see, et määramatust on palju vähem. Ettevõtluses suudame ennustada palju paremini, kui palju meie kaupa ja teenuseid ostetakse. Me ei pea ootama kuni midagi selgub või maailm kuhugi liigub vaid meie edu on meie endi kätes. Me saame täna muuta oma tööd paremaks, oma protsesse efektiivsemaks ja ise mõjutada seda kuidas meil läheb.
Minu tugev sõnum ja soe soovitus on – seda aega tuleb kasutada, sest see ei kesta igavesti. Näiteks võib juhtuda, et Eesti suur laenuvõtmine ja leedukate teisest pensionisambast 2 miljardi euro toomine meie regiooni majandusse põhjustab jälle ajutise olukorra kus kaupu ei suudeta tarnida ja kedagi ei ole võimalik enam värvata.

Seega just praegu on aeg muuta oma organisatsioon efektiivseks ja selle kaudu ka keskkonnasäästlikuks! Keskkonda hoidev ehk kestlik majandamine tähendab ühtlasi, et raha kulub pikas plaanis vähem ning näiteks Skandinaavia turgudel võetakse palju paremini jutule.
Kuidas seda teha? Efektiivse ja keskkonnasäästliku toimetamise alus on andmed, mõõtmine ja töötajate huvi ning vastutus. Siinkohal mõned näited võimalustest.

IT abil nii raha kui looduse säästmiseks ei pea olema suurfirma
Kas olete pannud tähele, et kullerid, ehitustel töötavad traktori ja kraanajuhid, veokijuhid ei lülita auto või masina mootorit välja siis kui nad midagi ei tee? Jalutage ümber mõne suurema ehitusplatsi ja leiate sealt kindlasti mõne masina, mille mootor käib, aga mille kabiinis kedagi ei ole.

Ilmselgelt on tegemist olukorraga kus kütust ja seega raha ja keskkonda oleks võimalik lihtsalt säästa, aga kuna keegi ei mõõda ja kedagi ei huvita, siis diisel ja sellega ka raha lihtsalt põleb.

Võiks aga teha nii, et kütusekulu mõõdetaks, kogutaks andmeid, tehakse raport ning kui juhil õnnestub sarnane töö teha ära väiksema kütusekuluga, siis maksta talle 30% säästetud rahast boonusena. Tehnoloogilisi takistusi, miks sisuliselt iga Eesti keskmise suurusega ettevõte ei võiks selliseid süsteeme kasutada, täna enam ei ole.

Inimeste tööaja eest makstakse ju palka – miks seda aega siis raisata?
Või ka näide kontorimaailmast. Kas olete hiljuti viibinud koosolekul, kus mõni osaline, võib-olla isegi teie, ei ütle terve tunni jooksul mitte ühtegi sõna? Miks ta on seal? Miks tema või nemad on kaasatud? Kas lihtsalt organisatsiooni sisepoliitilise korrektsuse pärast? Harjumusest?

Loomulikult on olukordi, kus vaikivad koosolekul osalejad on olulised. Näiteks kui on jagada infot kõigile või on vaja vastu võtta otsus, millel on kõigi osapoolte nõusolek või on üheskoos vaja luua ühine meelsus, kultuur, emotsioon. Sageli see aga ei ole nii.

Parim viis asjatu kaasamise ja tööaja efektiivse kasutamise saavutamiseks on jällegi tööaja mõõtmine. Näiteks meil, andmesüsteemide arendusteenust pakkuvas ettevõttes, on see elementaarne. Kuna me müüme oma tööd, siis meie kõik töötajad registreerivad oma tööaega ja see on peamine, mida me jälgime. Meie töötund maksab 75-110 eurot ja see on lihtsalt suurepärane kuidas töötunnile hinna külge panemine muudab toimetamise efektiivsemaks ja väldib raiskamist. Kui keegi tahab eha 10 inimesega tund aega kestva koosoleku, siis tuleb vastata konkreetsele küsimusele: kas see 750 eurot on vajalik kulu? Äkki saab sama tulemuse saavutada kolmekesi ja poole tunniga? Tahad, et sinu osakond oleks kaasatud uude huvitavasse algatusse? Kolme töötaja – kolmandik tööaega -, kuue kuu jooksul. Arvuta ja mõtle.

Kulude pidev kontrolli all hoidmine – hea uus harjumus aastaks 2026
Kas olete vaadanud oma ettevõtte (töövahendite) lattu? Veelgi parem, kas teate, milliste litsentside ja tarkvara eest teie organisatsioon maksab? Kas teate ja jälgite, milliseid TV, muusika, meedia ja IT teenuseid kasutab teie pere?

Võin 100% kindlusega väita, et kui te ei tee nendes teemades regulaarset inventuuari ja töövahendite ja litsentside kulude kontroll ei ole kellegi ülesanne, siis on selles vallas kümneid protsente kulusid ja keskkonda võimalik säästa. Kapis on korralik läpakas, mille saaks aku vahetuse ja puhastusega jälle kasutusse võtta, aga ikkagi tellitakse uus. Keegi kunagi on ostnud oma töö jaoks olulise tarkvara, aga ta ei tööta meil enam ammu, samas maksame tarkvara eest ikka edasi.

Praegu, aastal 2026, on kõige õigem aeg oma organisatsioon efektiivselt toimima panna. Hakata õigeid asju mõõtma ning luua töötajates huvi ja vastutus raha ja keskkonna raiskamise vältimiseks. See on konkreetne, arusaadav ja jõukohane uue aasta lubadus igale ettevõttele ja asutusele.

Artikkel valmis Sustool projekti raames koostöös ITLiga. Projekti tegevuste elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Läänemere Regiooni Programm.

ITL 31.12.2025