Kestlik IT. Kuidas teha nii, et vana IT-süsteem poleks kivi kaelas, vaid jätkuvalt kasvu kütus?

Kestlikkus pole õõnes retoorika, vaid süsteemide kauakestvuse ning ressursitõhususe kaalukeel.

Eesti digiühiskond ei väljendu üksnes mugavates e-riigi teenustes ega idufirmade rohkuses, vaid ka selles, kuidas organisatsioonid oma igapäevatööd toetavaid IT-süsteeme tellivad ja kasutavad. Nii era- kui avalikus sektoris on kujunenud tavapäraseks, et protsesse kavandades mõeldakse kohe ka neid toetavale digilahendusele – see on oluline küpsuse näitaja.

Ent IT-lahenduste loomise, käigushoidmise ja arendamise loogika on viimastel aastatel muutunud kiiremini, kui paljud tellijad on jõudnud teadvustada. Näiteks pilveteenuste laialdane levik, kasvavad ootused kasutusmugavusele ning tehisaru järjest laiem rakendamine on nihutanud fookuse funktsionaalsuselt süsteemide tegelikule mõjule ja kogukulule. Seetõttu jäävad IT-lahendusi tellides sageli tähelepanuta ka mitmed olulised pikaajalised rahalised ja strateegilised riskid.

Liiga sagedane pimenurk – kestlikkuse küsimus
IT-süsteemi kestlikkust kiputakse käsitlema kitsalt, kuigi see hõlmab kahte omavahel tihedalt seotud mõõdet: kui kaua on tellitud lahendus tegelikult kasutuskõlblik ning milline on selle ressursikulu ja keskkonnajälg kogu elutsükli jooksul.

Need kaks vaadet ei ole eraldiseisvad, vaid sama probleemi erinevad tahud. Infosüsteem, mille arhitektuur ja tööloogika on ressursitõhusad, osutub enamasti ka paindlikumaks, töökindlamaks ja lihtsamini edasiarendatavaks. Pikas plaanis käivad IT-arenduste kulude juhtimine ja keskkonnamõju vähendamine käsikäes. Küsimus on seega tegelikult üksainus: kuidas tellida endale teadlikult ja nutikalt kestlik IT-süsteem?

Kas tahad, et IT-projekti lõppedes lisaarved alles hakkaks laekuma?
Paljude organisatsioonide kogemus kinnitab, et kindlaim viis IT-arendustega raha kaotada on käsitleda neid ühekordse projektina. Arenduslepingu lõpp ei tähenda süsteemi valmimist, vaid selle tegeliku elutsükli algust. Praktikas moodustab tarkvaraarendus sageli vaid 20–30% lahenduse kogukulust – ülejäänu kulub hooldusele, taristule, edasiarendustele ja tehnilise võla teenindamisele. Seetõttu ongi kohe alguses kestlikku IT-lahendusse investeerimine sageli kogu elutsükli vaates soodsam.

Kestlik lähenemine eeldab juba arenduse alguses vastust tulevikus tekkivale küsimusele, kuidas seda mõistliku kuluga pikalt töös hoida. Näiteks kuidas lahendust hooldatakse, muudetakse ning vajadusel ka suletakse või asendatakse.

Praktika näitab sedagi, et keskmises ärirakenduses kasutatakse regulaarselt vaid 60–70% funktsionaalsusest. Ülejäänu tellitakse „igaks juhuks“ ilma selge ärilise vajaduseta. Kestlik arendus algab seetõttu sageli lihtsast küsimusest: millist probleemi me tegelikult lahendame. Halb äriprotsess, mida automatiseerida, muutub lihtsalt kiiremini ja kallimalt toimivaks halvaks protsessiks. Olgu ka märgitud, et kuigi tellija ei pruugi osata seda veel alati küsida, siis paljud Eesti IT-ettevõtted juba täna ka kestlikkuse parimaid praktikaid tegelikult rakendavad.

Kõigile kasutatav IT kestab kauem ja maksab vähem
Kestlikkuse alla käib ka ligipääsetavus. Eestis käsitletakse IT-süsteemide ligipääsetavust (accessibility) endiselt peamiselt sotsiaalse vastutusega seotud teemana. Praktikas on ligipääsetavus aga kvaliteedi ja investeeringu tasuvuse küsimus. See tähendab, et süsteem toimib arusaadavalt ja kasutatavalt ka erinevate võimekuste, seadmete ja kasutusolukordade puhul.

Näiteks on võimalik teenust kasutada klaviatuuriga, sisu on loetav ka väikesel ekraanil või tahvelarvutiga ning lahendus ei eelda kasutajalt kõrget tehnilist vilumust. Sellised digiteenused jõuavad laiema kasutajaskonnani ja püsivad kauem aktiivses kasutuses. Sama IT-investeering loob väärtust rohkematele inimestele ja pikema aja jooksul. Paljud organisatsioonid, kes on ligipääsetavuse põhimõtteid teadlikult rakendanud, on täheldanud kuni 20–30% jagu kasutajatoe pöördumiste vähenemist, mis annab otsese kokkuhoiu nii tööajas kui ka püsikuludes.

Lisaks aitab ligipääsetavus maandada regulatiivseid ja õiguslikke riske. Standarditele vastavad lahendused kohanduvad ajas paremini uute nõuete ja ootustega ning vajavad vähem sunnitud ümberarendusi. See teeb IT-kulud prognoositavamaks ja vähendab olukordi, kus süsteeme tuleb kiirelt ja kallilt ümber teha.

Pilv lubab kergust, kuid võib peita kulusid
Selleks, et organisatsiooni IT-investeering oleks tervikuna kestlik, tuleb meeles pidada lihtsat tõsiasja: tarkvara ei hõlju tegelikult pilvedes. Pilveteenus on oma olemuselt füüsiline taristu – samasugused serverid, mis varem undasid ettevõtte keldris, paiknevad täna lihtsalt suuremates ja kaugemates serveriparkides. Tänu kiirele internetile kasutame neid enamasti globaalsete teenusepakkujate kaudu (kuigi ka Eestis on tugevaid alternatiive).

Pilveteenused on muutnud IT-arenduse ja -halduse paindlikumaks kui kunagi varem. Samas peitub just selles paindlikkuses ka üks pilve suurimaid kestlikkuse riske – näiline lõpmatus. Kuna pilvemahtu saab juurde tellida kiiresti ja nähtava piiranguta, kipub reaalsuses kaduma selge tunnetus tegelikust kasutusest, kulust ja keskkonnamõjust. Kestlik pilvekasutus eeldab läbipaistvust ja teadlikku juhtimist ehk tellija peab teadma andmete töötlemise asukohta ja teenuse energiakasutust.

Siin tekib veel üks tehniline nüanss: üledimensioneerimine. See tähendab, et virtuaalserverid, andmemahud ja teenused broneeritakse tipukoormuse järgi, kuid jäävad suurema osa ajast alakoormatuks. Taas tasub küsida ja uurida, et mitte pilvemahtudega liiale minna.

Soovitada võib n-ö hübriidpilve strateegiat. See tähendab, et aktiivseid ja muutliku koormusega teenuseid on mõistlikum jooksutada pilvest, samas kui harva kasutatavaid, pikaajalisi või passiivseid andmeid hoitakse olemasolevas lokaalses serveris (näiteks arhiivandmed, lõpetatud projektide dokumendid).

Kestlik IT – riskijuhtimisest konkurentsieeliseni
IT-süsteemide tellimine ja disainimine algusest peale nii, et need on ressursitõhusad ja paindlikud, ei ole tänaseks tegelikult enam ambitsioonikas eesmärk, vaid elementaarne eeldus. Pole vahet, kas organisatsiooni peamine eesmärk on pikas plaanis kulusid kontrolli all hoida, kasutajakogemust parandada või välisturgudel konkurentsieelist saavutada.

Kestlik lähenemine IT-le on otseselt seotud äririskide juhtimisega. Ülekeerukad ja halvasti dokumenteeritud süsteemid aheldavad organisatsiooni tarnijate külge, aeglustavad muutusi ja kasvatavad kulusid märkamatult. Tehisaruajastul muutub määravaks andmete kvaliteet. Halb andmehaldus tähendab suuremat arvutusmahtu, kõrgemat energiakulu ja kasvavat tehnilist võlga.

Niisiis, läbimõeldud arhitektuur ja teadlik elutsükli juhtimine vähendab riske ja suurendab juhitavust. Hästi struktureeritud andmed, mõõdukas funktsionaalsus ja selge arhitektuur on otsene konkurentsieelis.

Kestlik IT algab tellija teadlikkusest. Valikutest, mis määravad, kas süsteem teenib organisatsiooni aastaid või muutub kulukaks piduriks. Selles mõttes ei ole kestlik IT maailmavaade, vaid pragmaatiline investeering, mis tasub end ära nii majandustulemustes kui ka ühiskonna vaates.

Artikkel valmis Sustool projekti raames koostöös ITLiga. Projekti tegevuste elluviimist toetab Euroopa Liit Interreg Läänemere Regiooni Programm.

ITL 31.12.2025