Thermory: lahendused pakuvad tuge

04. aprill 2021

Mida teha, kui tõstukijuhtide töölehtede haldamine võtab liialt kaua aega? Kui inventuur võtab aega suisa kuu?

Termotöödeldud täispuitpõrandaid ja -terrasse, voodrilaudu ning saunamaterjale tootev Thermory on otsinud ja leidnud digitaalseid lahendusi, mis tootmise tõhusamaks muudavad.

Et tootmine sujuks hõlpsamalt, võeti Harjumaa tehases hiljuti kasutusele tõstukijuhtide digitaalsed töölehed, juurutati Evoconi süsteem ning alustati planeerimisprogrammi väljatöötamisega. Mida teha, kui tõstukijuhtide töölehtede haldamine võtab liialt kaua aega? Kui inventuur võtab aega suisa kuu?

„Mõistsime, et tõstukijuhtide töölehed tuleb muuta digitaalseteks ning paberi ja pastaka aeg on ümber saanud. Nägime, et meie laoprogramm vajab liidest, et töökorraldus oleks optimaalsem,“ räägib Thermory tootmise tugiüksuse juht Rebeka Kütt eesmärkidest. „Varem sisestas tootmisassistent info pakkide liigutamise kohta tihti päevase viibega ning kui sama pakki liigutati päeva jooksul korduvalt, polnud kindel, kus see päriselt asub ja kes seda viimati tõstis.“

Teise väljakutsena otsiti ettevõttes paremat tööriista tootmise analüüsimiseks ja nii võeti kasutusele Evoconi süsteem: „Saime küll ka varem meistrilt murekohtade kohta infot, aga on inimlik, et meelde jäävad eelkõige suuremad probleemkohad ja väiksematele muredele nii väga ei keskenduta. Kokkuvõttes võib mõni oluline detail märkamata jääda,“ kirjeldab Kütt. Kolmas digitaalne samm oli planeerimisprogrammi väljatöötamine koostöös Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnaga, mille tarvis koostati materjali ja tootmise planeerimise uuringu aruanne. „Arvestades meie tootmise spetsiifikat, ei olnud ükski nii-öelda valmislahendus mugav kasutada,“ nendib Kütt.

Planeerimisprogrammi väljatöötamiseks oli vaja alustuseks vajadused täpselt kirja saada ja mõista, millise funktsionaalsusega tarkvara on vaja.

Sellele tööle kulus põhitöö kõrvalt pea aasta. „Peab teadma, mida on vaja saavutada ja mida olemasolevatest programmidest otsida,“ ütleb Kütt. „Kui juhtimispõhimõtted said kirja ja selgus toetava tarkvara põhimõtteline lahendus, siis teadsime, kuhu liikuma peame. Ilma olukorra kaardistamiseta on segadus kerge tekkima ja eesmärgid hägustuma, sest ideede genereerimise ja juurutamisega tegelevad erinevad inimesed.“ Paralleelselt lahendati tõstukijuhtide töölehtede küsimus ja liinide jälgimine: töölehed muudeti digitaalseks, info kolis tahvlisse, kust andmed reaalajas programmi jooksevad. Nii hoiti kokku tööaega ja pakkide liikumine muutus paremini jälgitavaks. Oluliselt vähenes ka kadunud pakkide osakaal ning seoses sellega muutus ka üldine tööprotsess sujuvamaks. Samuti saime parema ülevaate tõstukijuhtide hõivatusest.

Liinide töö paremaks jälgimiseks paigaldati Evoconi jälgimissüsteem, mis andis üsna kiiresti hea ülevaate pinkidel toimuvast ning osutas, millised on iga pinki puudutavad peamised probleemid – muuhulgas selgus, et peamised seisakud on tavaliselt väikesed ja neid kõrvalt ei märgatagi.

„Analüüsisime seejärel iga pingi peamiseid seisakuid, et mõista kui palju neid on ja millest on seisak tingitud. Tootmises teadsid pea kõik, kui mõni pink ühel päeval rikke tõttu näiteks mitu tundi järjest seisis. Samas ei teadnud keegi, et tegelikult ei saa me pingilt kogu nädala jooksul üks-kaks tundi toodangut, sest pink seisab materjali pakkimise tõttu. Pakkimise seisakud olid tihti lühikesed, kuid neid esines ühe tööpäeva jooksul korduvalt. Seega tuleb fookuses hoida suurt pilti ja pikka perspektiivi ning mitte uppuda operatiivsetesse tulekahjudesse,“ kirjeldab Kütt.

Uuenduste elluviimine läks oodatust sujuvamaltki – nii korraldati tõstukijuhtidele koolitus ja algne mure, kuidas juhid tahvlite kasutamisega hakkama saavad, sai ületatud. „Istusime kõigi juhtidega maha ja õppisime tahvelarvutit tundma. Kui rahulikult harjutada ja olemas on piltidega juhendid, saavad kõik hakkama,“ kinnitab Kütt. Süsteemi juurutamisega kaasnes alguses ka töötajate hirm, et süsteem võetakse kasutusele eelkõige nende kontrollimiseks. „Siin oli vaja selgitada, mida me jälgime ning mida andmetega tehakse, et inimesed mõistaksid, miks on sisestamine vajalik. Kui nad nägid, et seisakud on nädala kohta suured, siis hakati koos pingitöötajatega ettepanekuid tegema, kuidas asja parandada,“ räägib Kütt.

Kaasamine ja läbimõtlemine oli oluline ka planeerimisprogrammi väljatöötamisel: nii tehti selgeks, milliseid protsesse üldse digitaliseerida, millist infot kuvada, millist teavet vajab müügi- või ostuosakond ja millist tootmine. „Programmi juurutamine on pikem töö, aga kuna korralik eeltöö sai tehtud, saame selle info põhjal edasi tegutseda,“ ütleb Kütt. Tänaseks on jälgitavad 19 tootmisliini ning järgmiseks luuakse ühtne töölauarakendus, kus kuvada infot reaalajas ja ühtmoodi nii tootmises kui ka juhtimistasandil.

Tekst: Liivi Tamm, foto: Thermory.
November 2019.a.

Tööstuse digitaliseerimise näidislood on valminud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi DIGINNO BSR projekti raames.