Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne

Üks Eesti suurematest tarkvaraettevõtetest, Helmes AS, on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) ja Soome Transpordi ja Logistika Liidu (SKAL) tehnoloogiapartnerina välja töötanud MobiCarneti keskkonna. MobiCarnet projekt võimaldab hallata maanteevedusid nii Eestis kui Soomes ja ka kahe riigi vahel.

Helmese partner Ove Muuk toob esile, et kui veoseinfo digitaliseerimiseks mõeldud MobiCarnet ja teisedki sarnased lahendused oleksid olnud ühendatavad praeguses kriisiolukorras, oleks ka Euroopa riigipiiride lukustamine näinud välja teismoodi kui kriisi algfaasis. „Negatiivne mõju rahvusvahelisele transpordile ja majandusele ning kriisikaubagruppide vedudele oleks olnud väiksem,“ usub ta.

Kuigi mõne aasta eest sõlmiti nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasemel sarnaste projektide rakendamiseks ridamisi heade kavatsuste kokkuleppeid ja loodi direktiivide tasemel raamistik kaubaveo infovahetuse standarditele, puuduvad riiklikul tasandil nende rakendamismehhanismid.

„Kriisiaeg on selles valdkonnas kännu tagant lahti lükanud selle, mida turuosalised ja liidud on mitmed aastad rääkinud. Vaja on veoseinfo vahetamise infrastruktuuri, seda nii riigi tasandil kui ka rahvusvaheliste kaubavedude organiseerimisel,“ tunnistab Ove Muuk. „Nüüd näevad riigiametid, et sellist süsteemi on vaja. Taas tekkinud tollipunktide ja veokite piirikontrolli tõttu oleks hea veoste infot reaalajas digitaalselt teada ja vahetada, olgu veokil kaup laevas või maanteel. Tänavune kevad on tekitanud eri tasanditel uue huvi seda tüüpi platvormide ja liidestuste vastu.“

Logistika digitaliseerimine

Regionaalsel tasandil positsioneerib rakendus end Eestis kommertsturuosaliste töövahendina, mis võimaldab digitaalselt infot luua ja vahetada. Võit äriprotsessis tekib juba andmesisestuse paremast kvaliteedist, kord sisestatud andmeid saab taaskasutada erinevate veo- ja finantsdokumentide vormistamiseks. Lisaks edendab MobiCarnet mõtteviisi, et võimalikult palju kaubaomanike poolt kontrollitud veosektori infot võiks muuta kättesaadavaks ka erinevatele riigi- ja koostööorganisatsioonidele.

„Ühiskonna ja riigi majanduse planeerimiseks ning tänavuse kevade kontekstis ka erakorraliste meetmete kavandamiseks on vaja infot. Kui suur osa logistikaahelas riike läbivast infost, mis ei puuduta äriinfot, oleks laiemalt kättesaadav, oleks võimalik luua uut väärtust, et parandada ettevõtluskeskkonda ja riigi toimimist,“ räägib Muuk.

„Logistika on ühelt poolt väga rahvusvaheline ja laiahaardeline majandusharu. Teisalt on siin palju normatiive ja reegleid, mille sisu on pärit digitaliseerimise eelsest ajast,” leiab Muuk. Ta toob näite, et rahvusvahelise CMR-konventsiooni põhitekst pärineb aastast 1956. See on siiani kasutusel suures osas algsel kujul, vaatamata sellele, kui palju on muutunud maanteevedude tehnilised vahendid, infrastruktuur ja ettevõtete äri. „Rahvusvaheline logistika on siiani üks kõige suurema digitaliseerimise potentsiaaliga majandusvaldkondi üldse, uued ajad ehk aitavad seda potentsiaali ka realiseerida,“ arvab Muuk.

Olud sunnivad meid muutuma

„On tunda, et pärast praegust kevadet on riigid valmis investeerima logistikaga seotud andmevahetuse infrastruktuuri, minema lõpuni standardite ja rakendusjuhiste kokkuleppimisega, mis on aastaid veninud. Riigid näevad üha selgemini, et kui andmetepõhiseid otsuseid on vaja kiiresti langetada, on reaalajas digitaalselt vahetatav info väärtuslik. Ja seda mitte vaid ühe müüja või tehingu puhul – nt kas lennuk saab täidetud vms,” sõnab Muuk. Oluliste otsuste tase on palju kõrgem, puudutades näiteks elutähtsate kaupade transpordiks roheliste koridoride loomist või vahetut inimkontakti vähendada võimaldavate kontrolliprotseduuride sisseseadmist.

Tekst: Liivi Tamm mai 2020

Loe lisaks: Kriisist välja IT abiga, TööstusEST mai 2020

Tööstuse digitaliseerimise näidislood on valminud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi DIGINNO BSR projekti raames.