Põhikiri

Üldsätted

Mittetulundusühingu nimi on “Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit” (edaspidi nimetatud: Liit).

Liidu asukoht on Tallinn.

Liit on Eesti infotehnoloogia, elektroonilise side, elektroonikaseadmete tootmise või arenduse, elektroonilise meedia ja sisuteenuste, robootika ja/või nendega seotud valdkondades tegutsevate ettevõtjate vabatahtlik ühendus.

Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi mittetulundusühingute seadusest, muudest seadustest ja käesolevast põhikirjast (edaspidi nimetatud: Põhikiri).

Liit vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Liidu liige ei vastuta Liidu kohustuste täitmise eest.

Liidu eesmärkideks on:

ühendades infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkondades (edaspidi nimetatud Liidu tegevusvaldkond) tegutsevaid Eesti ettevõtjaid arendada nende ühist tegevust, esindada neid, kaitsta nende huvisid ja väljendada nende ühiseid seisukohti;

toetada ja edendada protsesse, mis on seotud Eesti liikumisega infoühiskonda, suunata Liidu tegevusvaldkonnaga seotud majandusharude ning hariduse arengut, osaledes Eesti majanduspoliitika ja hariduse arengukavade väljatöötamisel ning rakendamisel;

lähtudes headest äritavadest aidata kaasa ausa ja toimiva konkurentsi kui antud majandusvaldkondade arengu peamiste eelduste loomisele ning tagamisele Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiateenuste ja -kaupade turul;

töötada välja ühised strateegiad Liidu tegevusvaldkonnaga seotud majandusharude kiirema kasvu tagamiseks, teostades vajalikke uuringuid ja analüüse, korraldades statistikat ning aidates kaasa Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia standardite, õigusaktide ja kvaliteedinormide loomisele ning juurutamisele;

aidata kaasa Euroopa Liidu vastava regulatsiooni põhimõtete adapteerimisel Eesti õigusruumi, teha omapoolseid ettepanekuid ja soovitusi Euroopa seadusandjaile ning teistele rahvusvahelistele regulatiivsete normide loojatele;

teha koostööd Liidu tegevusvaldkonnas tegutsevate Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

aidata oma liikmeid ja nende töötajaid väljaõppe ja personaliarenduse korraldamisel;

koguda ja vahendada oma liikmetele ja avalikkusele Liidu tegevusvaldkonda puudutavat informatsiooni;

aidata kaasa Liidu tegevusvaldkonna mainet kahjustavate juhtumite vältimisele, lahendades ettevõtjate vahelised probleemid Liidu siseselt;

arendada muud liikmetele vajalikku või kasulikku tegevust, mis on kooskõlas käesolevas Põhikirjas nimetatud Liidu eesmärkidega;

toetada info-ja kommunikatsioonivaldkonna hariduse arendamist, muuhulgas selleks stipendiume eraldades.

Liit moodustab oma eesmärkide saavutamiseks vajalikud juhtimis-, kontroll- ja tööorganid Põhikirja ning seadustega ettenähtud korras.

Liidu tegevuse eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi saamine. Liit võib oma tulu kasutada ainult käesoleva Põhikirja punktis 1.6 nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Liit ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.

Liidu tegevuse põhimõteteks on:

täisliikmete võrdne hääleõigus;

liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus;

liikmete ainult Põhikirjast tulenevad kohustused Liidu ees;

neutraalsus.

Liikmelisus

Liidul on vähemalt 15 (viisteist) liiget.

Liidu liikmed jagunevad staatuselt täisliikmeteks (edaspidi nimetatud: Täisliige) ja assotsieerunud liikmeteks (edaspidi nimetatud: Assotsieerunud liige). Lisaks võivad Liidul olla auliikmed.

Liidu Täisliikmeteks võivad olla juriidilised isikud:

kes on registreeritud Eesti Vabariigis;

kes on tegutsenud vähemalt 1 (üks) aasta;

kes järgivad käesolevat Põhikirja, Liidu eetikakoodeksit (edaspidi nimetatud: Eetikakoodeks) ja peavad kinni Liidu üldkoosoleku (edaspidi nimetatud: Üldkoosolek) ja Liidu juhatuse (edaspidi nimetatud: Juhatus) otsustest;

kelle põhitegevusala on seotud Liidu tegevusvaldkonnaga ja kelle huvid ühtivad Liidu eesmärkidega.

Assotsieerunud liikmeks võivad olla juriidilised isikud, sealhulgas mittetulunduslikud organisatsioonid ja ühendused:

kes on registreeritud Eesti Vabariigis;

kes järgivad käesolevat Põhikirja, Eetikakoodeksit ja peavad kinni Üldkoosoleku ja Juhatuse otsustest;

kelle tegevusala on seotud Liidu tegevusvaldkonnaga ja kelle huvid ühtuvad Liidu eesmärkidega.

Assotsieerunud liikme esindajal puudub Üldkoosolekul hääleõigus, küll aga saab ta osaleda Liidu juht–ning tööorganite töös ja omada seal hääleõigust.

Assotsieerunud liikmele ei kohaldu Põhikirja punktis 2.3.2. sätestatud nõue.

Ettevõtjad, kelle põhitegevusala on Liidu tegevusvaldkonnas ei saa olla Assotsieerunud liikme staatuses.

Assotsieerunud liige ei saa osaleda Liidu lõpetamisel järelejäänud vara jagamisel.

Auliikmeks saab olla füüsiline isik, kes on tulemuslikult esindanud Liidu huve ja andnud olulise panuse Liidu eesmärkide saavutamisele. Auliige võib osaleda Liidu töös, s.h. tööorganite töös hääleõigust omamata. Auliikme staatuse omistamise otsustab Üldkoosolek.

Liidu Täisliikmeks või Assotsieerunud liikmeks võetakse vastu Juhatuse otsusega liikmekandidaadi pädeva esindaja kirjaliku avalduse alusel. Liidu liikmelisus algab Juhatuse poolt isiku Liitu vastuvõtmise avalduse rahuldamise hetkest. Juhatus ei ole kohustatud Liitu vastuvõtmise ega mittevõtmise otsust motiveerima.

Liidu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel Liidust välja astuda, kusjuures liikmelisus lõpeb 1 (ühe) kuu möödumisel Juhatusele avalduse esitamise hetkest.

Liidu liikme võib Liidust välja arvata Juhatuse otsuse alusel:

põhikirja olulise rikkumise korral;

liikmemaksu tasumata jätmisel kindlaksmääratud tähtajaks;

üldkoosoleku või Juhatuse otsuse korduva eiramise korral;

Eetikakoodeksi rikkumise korral Liidu aukohtu (edaspidi nimetatud: Aukohus) ettepanekul;

kui liige on esitanud Liitu vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine Liidu liikmeks ei olnud õiguspärane.

Liikme Liidust väljaarvamine ei vabasta Liidust väljaarvatud liiget tema poolt väljaarvamise hetkeni tasumata liikmemaksu tasumisest. Ettemakstud liikmemaksu ei tagastata.

Juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb.

Liidu liikmelisus on seotud liikmemaksuga, mille suuruse ja maksmise korra kinnitab Üldkoosolek oma otsusega.

Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.

Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigust ise või oma esindaja kaudu osaleda Liidu juht või kontrollorganites, v.a. kui see on otsustatud Liidu Üldkoosoleku poolt.

Liikmete õigused ja kohustused

Liidu Täisliikmetel on võrdsed õigused.

Liidu Täisliikmetel on õigus:

osaleda Üldkoosolekul;

üles seada kandidaate Liidu organite liikmete valimiseks;

esitada Liidu juhtorganitele arutamiseks ettepanekuid Liidu ja tema liikmete tegevust puudutavates küsimustes;

kasutada eelisjärjekorras Liidu teenuseid;

kasutada Liidu sümboolikat;

saada teavet Liidu tegevuse kohta;

saada 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates Üldkoosoleku toimumisest ja 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates Juhatuse koosoleku toimumisest vastavate koosolekute protokollid;

osaleda Liidu lõpetamisel järelejäänud vara jagamisel;

astuda Liidust välja;

vaidlustada oma väljaarvamise otsus Aukohtus. Juhatuse ja Aukohtu eriarvamuse korral otsustab Liidust väljaarvamise Üldkoosolek.

Liidu Assotsieerunud liikmetel on Täisliikme õigused, arvestades Põhikirja punktis 2.5. ja 2.7. sätestatud erisusi.

Liidu liikmetel on ka muud Põhikirja või seadusega ettenähtud õigused.

Liidu liikmed on kohustatud:

järgima Põhikirja;

järgima Eetikakoodeksit;

järgima Üldkoosoleku ning Juhatuse Põhikirjaga kooskõlas olevaid otsuseid;

võtma osa Liidu tegevusest Liidu eesmärkide saavutamiseks;

osalema aktiivselt Liidu korraldatavate uuringute läbiviimisel ja esitama enda kohta andmeid ulatuses, mis ei kahjusta tema majandustegevust;

esitama Juhatusele Liidu liikme majandusaasta aruande elektroonilisel kujul 1 (ühe) kuu jooksul pärast selle kinnitamist Liidu liikme pädeva organi poolt;

tasuma õigeaegselt liikmemaksu ettenähtud suuruses ja tähtajal;

hoidma ja kasutama heaperemehelikult Liidule kuuluvat vara;

mitte kahjustama ja hoiduma tegevusest, mis kahjustab või võib kahjustada Liidu mainet.

Üldkoosoleku või Juhatuse otsusega ei saa panna liikmetele muud varalist kohustust, kui sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise kohustus.

Üldkoosoleku või Juhatuse otsuse ja/või ettepanekuga võib liige võtta kohustusi seoses Liidu ürituste korraldamisega ja/või neist osavõtuga eeldusel, et on saavutatud vastastikune kokkulepe.

Eetikakoodeks

Liidul on Liidu liikmetele järgimiseks kohustuslik Eetikakoodeks.

Eetikakoodeks kinnitatakse Üldkoosoleku poolt ja on Aukohtu tegevuse aluseks.

Liidu organid

Liidu kõrgeimaks organiks on Üldkoosolek.

Liidu juhtorganiteks on Juhatus ja Liidu tegevmeeskond (edaspidi nimetatud: Tegevmeeskond).

Liidu nõuandev organ on Aukohus.

Liidu tööorganiteks on töögrupid.

Liidu kontrollorganiks on Liidu revisjonikomisjon (edaspidi nimetatud: Revisjonikomisjon).

Üldkoosolek

Üldkoosolek on Liidu kõrgeim organ, mis tegutseb seaduses ja Põhikirjas sätestatud korras.

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

Põhikirja ja Eetikakoodeksi kinnitamine, täiendamine ning muutmine;

Liidu eesmärgi muutmine;

Juhatuse ja Revisjonikomisjoni liikmete ja audiitori valimine ja tagasikutsumine;

Aukohtu liikmete valimine;

Juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;

Liidu sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kinnitamine;

Liidu majandusaasta aruande ning Revisjonikomisjoni ja audiitorkontrolli aruande kinnitamine;

fondide moodustamine ja nende kasutamise aluste ja korra kinnitamine;

Liidu tegevuse lõpetamine;

muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või Põhikirjaga antud Liidu teiste organite pädevusse.

Liidu liikme esindajaks Üldkoosolekul võib olla seaduslik esindaja või tema volitusel Liidu liikme töötaja.

Korralised Üldkoosolekud kutsub kokku Juhatus 2 (kaks) korda aastas. Üldkoosoleku toimumise teade saadetakse Liidu liikmetele vähemalt 14 (neliteist) päeva enne Üldkoosoleku toimumist.

Erakorralised Üldkoosolekud kutsub kokku Juhatus, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates Revisjonikomisjon, Aukohus või vähemalt 1/10 (üks kümnendik) Liidu liikmetest. Erakorralise Üldkoosoleku teade saadetakse Liidu liikmetele vähemalt 7 (seitse) päeva enne erakorralise Üldkoosoleku toimumist. Kui Juhatus ei kutsu erakorralist Üldkoosolekut käesolevas Põhikirja punktis nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad Üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras Juhatusega.

Üldkoosolek on pädev otsustama, kui seal on esindatud üle ½ (poole) Liidu täisliikmetest.

Üldkoosoleku otsused Põhikirja kinnitamise ja muutmise ning Liidu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise kohta võetakse vastu vähemalt ¾ (kolme neljandikulise) Üldkoosolekul osalenud või esindatud täisliikmete häälteenamusega. Muudes küsimustes võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega (üle poole Üldkoosolekul esindatud häältest). Isiku valimistel loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat.

Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole Üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui Üldkoosolekul on esindatud Liidu kõik hääleõiguslikud liikmed.

Igal Liidu täisliikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

Liidu liige, kes on ka Juhatuse või Aukohtu liige, ei või hääletada Liidu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas Põhikirja punktis nimetatud Liidu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

Juhul, kui ei õnnestu Üldkoosolekut Põhikirja punktis 6.6. sätestatud kvoorumi puudumise tõttu läbi viia, kutsutakse Üldkoosolek Juhatuse poolt uuesti kirjalikult kokku 3 (kolme) nädala jooksul teatades sellest Liidu liikmetele vähemalt 7 (seitse) päeva ette. Sellisel juhul on Üldkoosolek pädev otsustama juhul, kui Üldkoosolekul osalevad või on esindatud vähemalt 10 (kümme) täisliiget.

Juhatus

Liidu tegevuse igapäevaseks juhtimiseks ja esindamiseks valib Üldkoosolek Juhatuse.

Juhatuse valimisprotseduuri määrab Üldkoosolek.

Juhatus valitakse Üldkoosoleku poolt. Liidu juhatuse liikme kandidaat seatakse üles Liidu liikmete töötajate, juhatajate, tegevjuhtide, juhatuse või nõukogu liikmete hulgast.

Juhatuses on 3 (kolm) kuni 9 (üheksa) liiget.

Liidu liige võib Juhatuses olla esindatud ainult 1 (ühe) liikmega.

Juhatus valitakse 2 (kaheks) aastaks.

Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe (edaspidi nimetatud: President) ja juhatuse aseesimehe (edaspidi nimetatud: Asepresident).

Juhatuse pädevusse kuulub:

Üldkoosoleku otsuste täitmise tagamine;

Üldkoosoleku kokkukutsumine ja Üldkoosoleku päevakorra ettevalmistamine;

Aukohtu poolt tehtud ettepanekute käsitlemine ja otsustamine;

Liidu raamatupidamise korraldamine vastavalt seaduste nõuetele;

töögruppide moodustamine, nende poolt tehtud ettepanekute käsitlemine ja otsustamine ning tegevuse kontrollimine;

Liidu eelarve kinnitamine ja majandusaasta aruande ettevalmistamine esitamiseks Üldkoosolekule;

Liidule vara omandamise ja selle võõrandamise otsustamine vastavalt Liidu kinnitatud eelarvele ning vara kasutamise otsustamine;

Tegevjuhiga töölepingu sõlmimine ja palgaliste ametikohtade (Tegevmeeskond) kinnitamine ning Tegevjuhi tegevuse kontrollimine;

Juhatuse töökorra kehtestamine;

liikmekandidaatide avalduste käsitlemine ning uute liikmete vastuvõtmise ja Liidust liikmete väljaarvamise otsustamine;

Liidu poolt taotletud toetuste andmise ja sponsoreerimise otsustamine;

Liidu ametlike seisukohtade vastuvõtmine Liidu liikmete ühistes huvides;

spetsiifiliste küsimuste delegeerimine vastavale nõukojale Liidu ametliku seisukoha kujundamiseks ja vastuvõtmiseks;

muude küsimuste otsustamine, mis on seaduse või Põhikirjaga antud Juhatuse pädevusse.

Juhatus on pädev otsustama, kui koosolekul osaleb üle ½ (poole) Juhatuse liikmetest. Juhatus võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik Juhatuse liikmed.

Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Presidendi või tema puudumisel Asepresidendi hääl.

Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga seonduvat küsimust, tehingu tegemist või sellise isikuga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.

Juhatuse koosoleku teade saadetakse Juhatuse liikmetele välja 7 (seitse) päeva enne koosoleku toimumist.

Juhatuse koosolekud protokollitakse ja otsused saadetakse välja kõigile Liidu liikmetele ja Tegevjuhile.

Liitu võib õigustoimingutes esindada President või 2 (kaks) Juhatuse liiget ühiselt.

Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kvartalis, samuti siis, kui seda nõuab Aukohus Eetikakoodeksis toodud juhtudel.

Üldkoosolek võib juhatuse liikme igal ajal sõltumata põhjusest ja ette teatamata tagasi kutsuda.

Juhatuse liige võib tagasi astuda, teatades sellest liidule vähemalt üks kuu ette. Tagasiastumisavalduse saamisel kutsub liidu üldkoosolek juhatuse liikme tagasi ühe kuu jooksul avalduse laekumisest. Kui üldkoosolek ei kutsu juhatuse liiget tagasi eelmises lauses sätestatud tähtaja jooksul, vabaneb tagasiastumisavalduse esitanud juhatuse liige ühe kuu möödumisel avalduse esitamisest automaatselt oma kohustuste täitmisest. Kohustuste täitmisest vabanemine kehtib üksnes sisesuhtes liiduga ning tingimusel, et juhatuse liikmete arv vastab ka tagasiastumisavalduse esitanud juhatuse liikmeta seaduses ja põhikirjas sätestatud miinimumnõuetele.

Tegevmeeskond

Tegevmeeskond on Liidu alaline täitev ja korraldav tööorgan, kelle pädevus, koosseis ja tööülesanded määratakse Juhatuse otsusega.

Tegevmeeskonna pädevusse kuulub:

Juhatuse otsuste täitmise tagamine;

Juhatuse koosolekuteks ja Üldkoosolekuteks materjalide ettevalmistamine;

Liidu liikmete arvestuse korraldamine, vastavate andmete hoidmine ja säilitamine;

Liidu majandusliku tegevuse arvestuse ja aruandluse korraldamine;

Juhatuse otsuse alusel Liidu vara käsutamine;

Liidu esindamine ja lepingute sõlmimine Juhatuse poolt antud volituste piirides.

Tegevmeeskonda juhib Tegevjuht, kelle pädevusse kuulub töölepingute sõlmimine Tegevmeeskonna liikmetega.

Tegevjuht osaleb ilma hääleõiguseta Juhatuse koosolekutel Juhatuse kutsel.

Tegevjuhile annab otseseid korraldusi President või tema äraolekul Asepresident.

Tegevjuht on aruandekohuslik Juhatuse ees.

Aukohus

Aukohtu ülesandeks on olla Liidu nõuandev organ mistahes arvamuste paljususe situatsioonides, muuhulgas:

sõltumatu nõuandja või lepitaja Liidu liikmete vahelistes eriarvamustes;

sõltumatu nõuandja või lepitaja Liidu liikmete ja kolmandate osapoolte (näiteks klientide) vahelistes eriarvamustes;

Eetikakoodeksi alusel esitatud pöördumiste menetleja.

Aukohtu valib 2 (kaheks) aastaks Üldkoosolek. Aukohtu liikmete hulka võib vajadusel kaasata asjatundjaid väljastpoolt Liitu.

Aukohtu pädevusse kuulub:

ettepanekute tegemine Üldkoosolekule Eetikakoodeksi muutmiseks;

Eetikakoodeksi kohaselt Liidu liikme osas esitatud pöördumiste arutamine ja otsustamine;

õigus algatada menetlus Eetikakoodeksi võimaliku rikkumise osas oma initsiatiivil, s.t ilma Liidu liikme pöördumiseta;

Liidu nimel avalikkuse teavitamine konkurente või kliente diskrimineerivatest ja ausa konkurentsi põhimõtteid eiravatest Liidu tegevusvaldkonnas tegutsevatest ettevõtjatest;

Aukohtus arutlusel olevates küsimustes seisukoha võtmine ja tähelepanu juhtimine;

eriarvamuste lahendamine lepitaja rollis poolte ühisel nõusolekul;

Eetikakoodeksi rikkumise korral vastavalt põhikirja punktile 9.7 karistuse määramine või Juhatusele ettepaneku tegemine karistuse määramiseks.

Aukohtul on õigus nõuda Liidu liikmelt seletust tema suhtes esitatud pöördumises esile toodud asjaolude kohta.

Aukohtus on 5 (viis) kuni 7 (seitse) liiget. Aukohus valib oma liikmete hulgast Aukohtu esimehe, kes korraldab Aukohtu tööd.

Aukohtu liige ei tohi olla samaaegselt Juhatuse liige.

Eetikakoodeksi rikkumise tuvastamisel on Aukohtul õigus:

avaldada liikmele noomitus; või

avaldada liikmele noomitus koos ettepanekuga juhatusele Liige liidust välja arvata.

Aukohus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle ½ (poole) tema liikmetest.

Aukohtu otsuse vastuvõtmiseks on nõutav Aukohtu koosolekul osalenud Aukohtu liikmete poolthäälte enamus.

Aukohtu liige ei või osaleda arutelul ning hääletamises, kui arutatakse või otsustatakse tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga (muuhulgas Liidu liikme, kelle esindaja ta on) seotud küsimust või tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku poolt esitatud pöördumist. Käesolevas Põhikirja punktis nimetatud Aukohtu liikme häält ei arvestata esindatuse määramisel.

Töögrupid

Töögrupid

Liidu ametliku seisukoha kujundamiseks ja väljendamiseks Liidu liikmeid puudutavates või huvitavates küsimustes või ülesannete, projektide ja ürituste läbiviimiseks võib Juhatus moodustada töögruppe.

Töögrupi moodustamise eelduseks on Juhatuse või vähemalt 2 (kahe) Liidu liikme initsiatiiv.

Kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti, otsustab konkreetse töögrupi loomise, selle tööperioodi ja esimehe valimise korra Juhatus. Töögrupi liikmete hulka võib töögrupi liikmete nõusolekul kaasata asjatundjaid väljastpoolt Liitu.

Töögrupid lähtuvad liidu esindamisel ja ühise arvamuse kujundamisel juhatuse poolt kinnitatud liidu protseduurireeglitest.

Teadete avalikustamine

Liidu teated oma liikmetele edastatakse kirjalikult, elektroonselt või tehakse teatavaks Liidu kodulehe kaudu.

Majandustegevus ja vara jaotus

Liidu sissetulekud moodustuvad:

sisseastumis- ja liikmemaksudest;

ürituste korraldamisest ja teenuste osutamisest;

annetustest ja sponsorabist

muudest allikatest

Liit aitab oma liikmeid uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning vastavate lahenduste ja rakenduste tutvustamisel, korraldades näitusi, seminare, konverentse ja teisi avalikke üritusi.

Liit võib osutada muid teenuseid (turuanalüüs, täiendõppe ja koolituse korraldamine, konsultatsioonid, reklaam, ühisprojektide koordineerimine, Liidu tegevusvaldkonda tutvustavad promotsiooniüritused ning teised klubilised ja meelelahutuslikud üritused) Liidu liikmetele ja teistele isikutele.

Liidu vara võib kasutada ainult kooskõlas Põhikirjas sätestatud eesmärkidega.

Aruandlus

Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Juhatus esitab hiljemalt 6 (kuue) kuu möödumisel majandusaasta lõpust Üldkoosolekule kinnitamiseks seadusele vastava majandusaasta aruande, milles sisaldub:

tegevuse aruanne;

raamatupidamise aruanne.

Majandusaasta aruande kinnitab Üldkoosolek Revisjonikomisjoni ettepanekul audiitorkontrolli tulemuste põhjal ja vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Kontroll ja revideerimine

Majandustegevust kontrollib Revisjonikomisjon ja audiitor.

Revisjonikomisjoni pädevuses on Liidu majandustegevuse ja Juhatuse ning Tegevmeeskonna tegevuse kontrollimine.

Revisjonikomisjoni liikmed valib Üldkoosolek 3 (kolmeks) aastaks. Revisjonikomisjoni kuulub 3 (kolm) liiget.

Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast Revisjonikomisjoni esimehe, kes juhib ja korraldab komisjoni tööd.

Revisjonikomisjon esitab Üldkoosolekule aruande möödunud majandusaasta audiitorkontrolli tulemuste põhjal. Aruandes teeb Revisjonikomisjon ettepaneku Juhatuse aastaaruande kinnitamise või täiendava kontrolli läbiviimise kohta.

Juhatuse liikmed ja Tegevjuht peavad võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

Muud tingimused

Liit lõpetatakse:

Üldkoosoleku otsusega;

pankrotimenetluse käigus;

liikmete arvu vähenemisel alla 15 (viieteistkümne);

Üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või Põhikirjaga ettenähtudorganite liikmeid;

muul seaduses või Põhikirjaga ettenähtud alusel.

Liidu lõpetamise võib otsustada Üldkoosolek, kui koosolekul on esindatud rohkem kui ½ (pooled) liikmed ja Liidu lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud vähemalt ¾ (kolm neljandikku) Üldkoosolekul osalenud või esindatud Liidu täisõiguslikest liikmetest.

Liidu tegevuse lõpetamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korral ja viisil.

Liidu tegevuse lõpetamise korral määratakse Üldkoosoleku otsusega Liidu vara üleandmise kord. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist jaotatakse allesjäänud vara võrdsetes osades Liidu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel.

Kui käesoleva Põhikirja mõni säte on või läheb tulevikus vastuollu seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.