100% Eestis liikuvatest arvetest võiksid olla e-arved!

Euroopa digiarengu indeksi DESI andmetel on Eesti e-arvete kasutuse poolest Euroopas 12. kohal – jääme 18,5% e-arvete kasutusega mastaapselt maha e-arvete liidritest Norrast, Soomest ja Taanist, kus vastav näitaja on 60-70% tasemel. Kuidas viia erasektor riigiga samale digitaliseerituse tasemele näiteks e-arvete kasutuselevõtul?

Avalik sektor on teinud hea stardi

Avalik sektor on ka mujal maailmas e-arvelduses vedavaks jõuks. Näiteks võib tuua nii Taani kui ka Norra, esimeses on e-arved kohustuslikud avaliku sektoriga arveldamisel juba 2005. a., teises 2011. a. Eks need asutused, kus iga päev tegeletakse dokumentide vahetamise ja arvete edastamisega, ongi esimeste seas, kes tehnoloogiast võita võiksid. Nii võiks rutiinseid ja madala tootlikkusega töid automatiseerides inimeste tööjõudu pigem tulutoovamalt rakendada. Ja veel – vigu tekib vähem.

E-arvete määr võiks Eesti infoühiskonna arengukava 2014-2020 eesmärki toetades aastaks 2020 avaliku ja erasektori vahelises arveldamises olla 100%. Vesteldes erinevate ekspertidega on mõningatel hinnangutel praegu e-arvete osakaal kõikidest arvetest ca 20-25%. Kui erasektor oleks kohustatud saatma avalikule sektorile ainult e-arveid, siis jõuaksime kiiresti arengukava eesmärgini, see omakorda mõjutaks positiivselt ka üldist e-arvete hulka.

Innovatsioonis peituvad kasutamata võimalused ka erasektorile. Väike-ettevõtete jaoks tähendab aeg kindlasti raha – reaalajas masinloetav arveldamine aitab kulusid kokku hoida. Märksõnadeks on ka usaldusväärsus ja läbipaistvus: arveldamine on algusest lõpuni jälgitav, igast tegevusest jääb jälg. Ära jäävad asjatud vaidlused selle üle, kas teine osapool on arve kätte saanud või mitte.

Ettevõtte kulude kokkuhoid võib olla märkimisväärne

E-arveldamine võimaldab kiirendada ka organisatsioonide vahelist suhtlust, see omakorda jõustab majandust, kuna raha liigub kiiremini. Kochi 2017. a. raporti kohaselt võib e-arveldamine ja kõik selle juurde kuuluvad protsessid hoida ühel ettevõttel kokku u 60-80% ostuarvetega seotud kulusid. Ajaline kokkuhoid rutiinsetelt tegevustelt tähendab seda, et vabanenud ajaga saavad kõik ettevõtjad keskenduda põhitegevusele – müüa ja juhtida oma äri. Võib ka vaadata sedapidi, et kui rutiinse protsessi eest maksta inimesele 2 eurot, siis see on kulu. Kuid kui see inimene ei pea tegelema rutiinse protsessiga, siis selle 2 eurot kulu saab pöörata näiteks 4 eurot lisatuluks – seetõttu, et ta saab sama vabanenud aega kasutada oma äri jaoks väärtustloovamaks tegevuseks, näiteks müügiks.

Kui väike-ettevõte kulude kokkuhoiu nimel digitaalsele infovahetusele üle minna ei soovi, siis võiks mõelda suuremalt – Eesti-ülesele sünergiale digitaliseerimisel, mis avab võimalusi tulevikule mõeldes.
Selleks et üks mikro- või väike-ettevõte saaks e-arvetega alustada, ei pea tingimata sõlmima otselepingut e-arve operaatoriga, seda saab teha ka raamatupidamistarkvara vahendusel (raamatupidamistarkvara teenuse pakkuja vahendusel). Võib ka kasutada riigi loodud e-arveldajat, mis samuti töötab raamatupidamistarkvarana.
E-arveid vahendab e-arve operaator. Kellel aga raamatupidamine Excelis käib, siis teadke, et osad e-arve operaatorid pakuvad ka iseteenindusportaale arvete üles laadimiseks ning koostamiseks.

Eesti ettevõtted saavad liituda Euroopa e-arvete võrgustikuga

Enamus ettevõtteid teeb äri nii kodumaiste kui ka välispartneritega. Seetõttu on vaja, et ühtsed Euroopa Liidu standardid võetaks kasutusele ka Eesti e-arve operaatorite süsteemides.

Eesti IKT klaster on algatanud reaalaja majanduse (Internet of Business, IoB) projekti, mille suurem visioon on arendada välja reaalajas toimuvate automatiseeritud äritehingute jaoks turvaline ja mugav keskkond. 2017. a. kevadel sai IoB projekt rahastuse CEF 2016 Telecom: eInvoicing programmist, tänu millele saavad alates 2018. a. suvest Eesti ettevõtted liituda Euroopa e-arvete võrgustikuga PEPPOL.

Standardid on meil juba kasutusele võetud, stardipositsioon korralik. Nüüd tuleb veel astuda samme, et ettevõtja elu veelgi mugavamaks muutuks ning saaksime tuua Eesti parimaks e-ettevõtluse näiteks.

Lisainfo: IKT klastri projekt Reaalaja majandus; Europe’s Digital Progress Report 2017

* Masintöödeldav, masinloetav arve, PDF-arve meiliga saatmine ei ole e-arve.