Algab finantspettuste vastane kampaania “Ei, aitäh!”

Eesti inimestele helistavad viimase aasta jooksul aktiivselt kelmid, kes tutvustavad end pangatöötajana ja petavad välja suuri summasid. Samuti levivad laialt libainvesteerimispakkumised. Massiivne petukõnede laine on muretekitav ka seetõttu, et paljudele inimestele makstakse alates septembrist välja teise pensionisambasse kogunenud raha, millest petturid on, teadagi, samuti huvitatud. Kelmid üritavad telefoni teel inimestelt välja petta ligipääsu pangakontole või pakuvad fantastilisi investeerimisvõimalusi, misjärel teevad ohvrid ise makseid petturite kontodele. Kõik see toimub lihtsamalt, kui me ettegi kujutame.

„Otsustasime võtta kampaania fookusesse just petukõned ning investeerimispettused, sest need on täna kõige levinumad pangakliente kimbutavad skeemid. Soovime kampaania abil näitlikustada petukõnesid ja võimaldada inimesel neid seda ära tunda ning jagame nõuandeid petukõnele reageerimiseks. Kelmid on suurepärased manipulaatorid, kellega ei tohi mingil juhul vestlusesse laskuda. Kui keegi küsib telefoni teel teie internetipanga kasutajatunnust või pakub fantastilist investeerimisvõimalust, tuleb öelda lihtsalt „Ei, aitäh!“ ning panna toru hargile,“ ütles Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juhi Paul Pihelgase sõnul on Eestis kaks levinumat petuskeemi, mille tõttu on ainuüksi selle aasta seitsme kuuga inimesed kaotanud 3,2 miljonit eurot. „Paljud eestimaalased saavad peatselt kätte oma II samba säästud, seega on eriti oluline, et kõik inimesed oskaksid libakõnesid ja muid petuskeeme ära tunda ja end kaitsta nende kuritegude eest.“ Pihelgase sõnul on selle aasta seitsme kuuga politsei registreerinud 313 kuritegu, mis on toime pandud „kõne pangast“ kelmuseskeemi järgi. Sellega on tekitatud kahju kogusummas üle 1,2 miljoni euro. Ainuüksi juulis registreeris politsei 84 sellist kelmust, kahjusumma on ligi 356 000 eurot. Investeerimispettuste ohvriks on tänavu langenud 184 inimest, kogukahju on üle 2 miljoni euro.

„Kampaania loovlahenduses rõhume lihtsusele – „Ei, aitäh!“ on selge ja meeldejääv sõnum – ning anname selge käitumisjuhise, kuidas finantspetturite konksu otsast viisakalt minema saada. Ütle lihtsalt „Ei, aitäh!“, katkesta kõne ja olukord on lahendatud. Kampaania visuaalne pool on samuti lakooniline, rõhk on pandud audiole – lavastasime koostöös Politse- ja Piirivalveameti finantskuritegude spetsialistidega kõige tüüpilisemad telefonivestlused petturitega, et tutvustada inimestele kelmide enimlevinud nõkse,“ ütles kampaania loovjuht Madis Ots agentuurist Salama.

Kampaania kestab septembri lõpuni. Selle aja jooksul saavad inimesed finantspettuste kohta infot tele-, raadio- ja trükimeediast, otsepostituste brošüüridest ning internetist. Eriline rõhk on pandud venekeelsele kommunikatsioonile, sest Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on enamus telefonikelmide ohvreid just Eestis elavad igas vanuses vene keelt kõnelevad inimesed.

Kuidas telefonipettust ära tunda ja oma rahast mitte ilma jääda?

Kindlad ohumärgid:

· Keegi, kes esineb telefonis pangatöötajana, küsib sinu pangakaardi andmeid või ligipääsu pangakontole. Pea meeles, et päris pangatöötaja ei küsi kunagi selliseid asju!
· Tihtipeale esitlevad kelmid end panga turvaosakonna või sisekontrolli töötajatajana, et võita potentsiaalse ohvri usaldust, ja kinnitavad, et nemad ei ole kindlasti kelmid.
· Kui pärast „Ei, aitäh!“ vastust saate uuesti kõnesid teistelt tundmatutelt numbritelt, soovitame neile kõnedele mitte vastata.
· Veenva ja sorava jutuga tundmatu pakub sulle telefoni teel või internetis fantastilist võimalust oma raha kasvatamiseks. Võid kindel olla, et kui mistahes pakkumine kõlab liiga hästi, et tõsi olla, siis see ei olegi tõsi.
· Helistaja telefoninumbrist jääb mulje, et ta helistab välismaalt. Selle eesmärk on mõjuda tähtsamalt ja varjata oma tegelikku asukohta.
· Sind juhatatakse veebilehele, mis „tõestab” investeeringu kasulikkust – kõik näeb välja „nagu päris”.
· Helistaja sõnul peab otsustama kohe, kuna muidu investeerimisvõimalus kaob.
· Helistaja palub või lausa käsib kogu tegevust lähedaste eest salajas hoida, ettekäändel, et tegu on eksklusiivse ja personaalse pakkumisega.
· Kui suhtlete internetis, palutakse sul oma arvutiekraani jagada või mõni programm alla laadida (nt AnyDesk või TeamViewer). Tegelikult annab see petturile võimaluse sinu arvuti distantsilt enda kontrolli alla saada.

Kõige kindlam viis ennast ja oma vara kaitsta – ütle lihtsalt „Ei, aitäh!“

Vaata lisaks www.eiaitah.ee

Eesti Pangaliit MTÜ