Diskrimineerimine riigihangetel pole põhjendatud

Kümned riigiasutused korraldavad IT-hankeid tingimustel, mis diskrimineerivad eeskätt naisi ja teevad töö maksumaksjale kulukamaks. Riigihangete seadus aga ei ütle ette, milliseid tingimusi täpselt riigihangetes osalemiseks võib kehtestada. Hankijal on lai otsustusvabadus.

Kui spetsialist pärast paari aastat lapsega kodus tagasi tööle tuleb, ei saa teda sageli avaliku sektori projektides enam kasutada – ta justkui ei vasta enam nõuetele, kuigi oskused pole kuhugi kadunud. Nimelt nõuavad mitmed riigiasutused just IT-hangetes osalejate töötajatelt kindlat töökogemust ja -koormust viimase mõne aasta jooksul.

ITL-i riigihangete töörühma juht ja Trinidad Wisemani äriarenduse direktor Marko Nemberg ütleb, et mure on tõsine. „Kui suuremates ettevõtetes on tööl kümneid nõuetele vastavaid spetsialiste, siis mõnes väiksemas võib sobiva töötaja leidmine olla üllatavalt keeruline. Spetsialistid, kes on olnud järjepidevalt tööturul, peavad samuti end jooksvalt uute teadmistega täiendama, nagu ka need, kes tööturuga taasliituvad,“ tõdeb ta. „Töövahendid ajas küll muutuvad, kuid oskused jäävad,“ nendib Nemberg. Näiteks ei ole analüütikute ja disainerite töö sisuline osa viimase 20 aastaga märkimisväärselt muutunud. Töövahendid on need, mis uuenevad.”

Hea näide asjade muutmiseks on TEHIK, kes juba mitu aastat tagasi loobus peaaegu kõigis hangetes tiimiliikmete töömahtude nõudest. Kompetentse küsitakse nüüd kogu meeskonna kohta, mitte ei nõua üksikrolle.

Artikli terviktekst ilmus 10.04.2024 Eesti Ekspressis (autorid Märt Belkin, Urmas Jaagant):

Foto: StockSnap from Pixabay