E-hääletuse turvalisuse tagab kolmeastmeline jälgimissüsteem

Krüptitud häälte avamist on võimalik vaadelda ja kogu Eesti e-hääletuse süsteem on auditeeritud.

Ehkki koalitsioonikõnelustel pole e-hääletamisest loobumine läbi läinud, on EKRE esindajad väljendanud seisukohta, et need ei ole usaldusväärsed ega kontrollitavad. «E-valimised on täielik häbiplekk,» ütles erakonna aseesimees Martin Helme teisipäeval ETVs. «E-valimiste usaldusväärsus on olematu. See on üks valimissüsteem, mida pole võimalik jälgida ega kontrollida,» ütles ta. «Senikaua kui üks valimissüsteem pole jälgitav ja kontrollitav, on ta sisuliselt loto. Meile lihtsalt öeldakse, et uskuge. Aga mina ei usu, ma tahan jälgida ja kontrollida.»

Ekspertide sõnul pole kriitikal, justkui poleks e-hääletamise toimingud vaadeldavad ja kontrollitavad, vähimatki alust.

E-demokraatia ekspert Liia Hänni rääkis eile saates «Otse Postimehest», et viimase aja väljaütlemised on teda üllatanud. «Vahetult enne valimisi uurisime e-riigi akadeemias erakondade valimisprogramme väga põhjalikult – just e-riigi seisukohalt. Mitte ükski erakond, ka mitte EKRE, ei püstitanud e-hääletamise turvalisuse teemat. Ja kui nüüd Martin Helme selle koalitsiooniläbirääkimiste käigus uuesti lauale lõi, siis ma ei saanud sellest aru – ja ma ei mõista seda siiani,» ütles Hänni.

Hänni märkis, et krüptitud häälte avamist on võimalik vaadelda ja kogu Eesti e-hääletuse süsteem on auditeeritud.

«Loomulikult ei saa kedagi sundida usaldama üht või teist elektroonilist vidinat, ka mitte e-hääletamist,» nentis Hänni

Eesti IT-ettevõtete Liidu juhatuse esimees Ivo Suursoo selgitas, et Eesti e-hääletusel on kolmeastmeline jälgimissüsteem ning hääletuse korrektsust saavad jälgida erineval tasemel nii tavalised IT-kauged inimesed kui ka eksperdid.

Suursoo märkis, et alates 2011. aastast on e-hääletuse süsteemile sisse ehitatud jälgimismudel, mida varem elektroonilisel hääletamisel ei olnud.

«Esiteks saab inimene ise oma elektroonilist häält kontrollida. Kui oled e-hääletuse ära teinud, võid skannida nutiseadmega arvutiekraanilt koodi ja saad teada, kas hääl läks arvesse sellele, kelle poolt hääletasid,» rääkis Suursoo.

E-hääletuse jälgimise teine tase on vaatlejad, kes saavad koolituse, et jälgida, kuidas hääled tekivad. «Seda protsessi võivad jälgida ka sellised inimesed, kes ei ole IT-taustaga, piisab koolitusest,» märkis Suursoo.

E-hääletuse jälgimise kolmas tase on IT-taustaga süsteemiaudiitorid, kes on suutelised koodi lugema. «E-valimiste süsteemi lähtekood ei ole musta kasti sisse ära peidetud, vaid seda saab lugeda. Tarkvarakoodi tundvad inimesed viiakse e-hääletuse tarkvara juurde ja nad saavad sõna otseses mõttes näpuga järge ajades kontrollida, kuidas süsteem tehinguid teeb,» rääkis Suursoo. Ta lisas, et IT-taustaga inimesi, kes on suutelised koodi lugema, on nii Eestis kui ka välismaal küll ja küll.

Pärast seda, kui kõik valimiskaebused on lahenduse leidnud ja valimistulemused välja kuulutatud, hävitatakse kõvaketas e-hääletuse andmetega. Suursoo sõnul on e-häälte hävitamise põhimõte sama mis paberhäälte puhul: kui kõik kaebused on rahuldatud, hääled korduvalt üle loetud ja valimistulemused välja kuulutatud, ei ole mingit põhjust hääli füüsiliselt säilitada.

«Kui säilitada e-häältega kõvaketast kuskil riigikantselei seifis, tuleks samamoodi alles hoida ka paberhääli,» nentis ta.

Riigikohtusse jõudis seoses riigikogu valimistega 22 valimiskaebust, millest viimase lahendust on oodata 27. märtsiks. Kaebuste põhisisu oli e-hääletamise eri aspektid, vangide hääletamis- ja kandideerimisõigus ning valijate nimekirja mittekuulumine. Kui riigikohus kaebusi ei rahulda, kuulutab valimisteenistus riigikogu valimiste tulemused välja ilmselt neljapäeval, 28. märtsil. 

E-valimised, Vilja Kiisler, Andres Einmann 
Artikkel ilmus ajalehes Postimees 22. märtsil 2019