Eesti võiks olla parima andmemajandusega riik maailmas
04. detsember 2023Toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud kolmas reaalajamajanduse konverents „Kestlik ettevõtja ja personaalne riik“.
Konverentsil rõhutasid eksperdid, et eelduseks, et riigi teenused jõuaksid uuele, personaalse riigi tasemele, on korrastatud andmed ja nende ristkasutus. See on osa reaalajamajandusest, kus ettevõtted suhtlevad digitaalse andmevahetuse abil nii omavahel kui ka riigiga, tehes seda automaatselt ja reaalajas.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul näeb Eesti 2035 strateegia ette, et Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes ning eesmärk on liikuda paindliku, uuendusmeelse ja vastutustundliku ettevõtluse suunas. “Selle kõige alus on andmemajandus. Eesti võiks olla uue majandusmudeli eestvedaja, kes lisandväärtust loovatest ettevõtmistest osa saab. Kestlikkuse tagavad korrektsed andmed. Kuid selleks, et neid saada ja sealjuures mitte tõsta ettevõtjate halduskoormust, tuleb appi riik. Siin saavad kokku personaalne riik, reaalajamajandus ja kestlikkus, et kogutud andmed saaksid maksimaalselt ära kasutatud. Eesti võiks olla suurima andmemajandusega riik maailmas.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav lisas: „Eesti-suguses õhukeses riigis on teenuste, keskkondade ning andmete küsimise dubleerimine lubamatu. Riigi kohustus on seega silmas pidada, et riik ei dubleeriks kõikvõimalikke ettevõtlusega seotud keskkondi ja et riik järgiks ühekordse tegutsemise ja sisestamise põhimõtet ning andmete ristkasutust. Meil on arenemisruumi ka ülereguleerimise vähendamisel.“
Nortal Eesti juht ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ats Albre nentis, et Eesti 2035 arenguplaan on ambitsioonikas ja adekvaatne, kuid sinna on veel pikk tee minna. Oma ettekandes tõi Albre välja, et ettevõtja tänane ootus on, et Eestis oleks maailma mugavaim ettevõtluskeskkond. “Leian, et nii see täna ongi. Kuid ettevõtjate poolt on oluline, et liiguksime kiiremini lisateenuste suunas, mida reaalajamajandus võimaldab. Meil on väga vähe puudu, et olla maailma tipus ja innovatsiooniliider,” märkis Albre, kelle sõnul on siinkohal oluline roll usaldusel ja vastutustel. “Rohkem andmeid eeldab rohkem usaldust riigi vastu. Täna oleme heas kohas ja seetõttu saame selliseid teenuseid arendada. Kuid uute teenuste arendamine toob omakorda kaasa vastutuse. Võiksime jõuda ettevõtluskeskkonnani, kuhu soovivad sisenda ka välisettevõtjad.”
Kestlikku ettevõtluskeskkonda ja reaalajamajanduse edendamist toetab teadustegevus. Konverentsil jagas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juba kolmandat aastat reaalajamajanduse edendamise teaduspreemiad. Premeeriti kolme uurimustööd ning ühte teadusartiklit:
- “Reaalajamajanduse kontseptsiooni rakendamise võimalused Eesti põllumajanduses” (magister), Anna Sulojeva, preemia summas 2000 eurot.
- “Tööstusliku tehisintellekti kasutamise vajadused ja eeldused Ida-Virumaa ettevõtetes”, Kristina Maasik, preemia summas 2000 eurot.
- “Reaalajamajanduse juurutamisest Eesti jäätmekäitlusest” (bakalaureus), Lauri Toomsalu, preemia summas 1500 eurot.
- “Development of SCOR Database for Digitalisation of Supply Chain Customer Feedback Analysis” (teadusartikkel), Eduard Ševtšenko, Rene Maas, Tatjana Karaulova, Janek Popell, Ibrahim Oluwole Raji, preemia summas 2000 eurot.
Reaalajamajanduse teaduspreemiate eesmärk on ergutada teadustegevust reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või teadusartikli eest. 2023. aasta konkursile esitati kokku seitse teadustööd.
Reaalajamajanduse konverentsil „Kestlik ettevõtja ja personaalne riik“ osales üle 500 huvilise nii kohapeal kui ka veebis.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade 4.12.23. Foto J. Jõhvikas