Enn Saar: Kas oled nõus panustama OMA tuleviku heaks?

20.03.2013

Enn Saar, Infotefnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president

Võta mõnel koolivaheaja õhtul paar tundi ja palu oma lapsel endale näidata ja õpetada, milleks ja kuidas noored arvutit ja mobiili kasutavad. Ja siis jälle vastupidi – näita Sina kuidas kasutad infotehnoloogiat oma igapäevatöös. Ma julgen arvata, et teil mõlemal on, mida teineteiselt õppida.

Üha sagedamini tabame ennast mõttelt, et tehnoloogia meie ümber areneb kiiremini, kui me jõuame neid uusi võimalusi enda igapäevaelus kasutusele võtta. Vaevalt oled jõudnud ühe või teise seadme endale selgeks teha ja kasutama hakata, kui juba on selle asemele loodud kümneid veelgi kiiremaid, võimsamaid ja mugavamaid elektroonikaseadmeid ning arvutiprogramme.

Ehkki tehnoloogia areneb peadpööritava kiirusega, ei kasuta me paraku suuremat osa loodust. Ühelt poolt – uute võimaluste kasutamine nõuab õppimist, katsetamist ja oma kasutusharjumuste muutmist. Hoopis lihtsam on ju nii kodus kui ka tööl käega lüüa ning jätkata igapäevatoimetusi ja tööd nii, nagu harjunud oleme. Teisalt – kas ikka saad piisavalt rahuldust ägedasse nutitelefoni pelgalt üha uusi ja uusi „äppe“ alla laadides, süüvimata nende tegelikku kasutegurisse?

Kas uusima tehnoloogia kasutamiseks piisab lihtsalt kaubanduskeskusest uue telefoni või arvuti ostmisest ja kasutama hakkamisest?

Sageli arvatakse, et noored, kes käivad veel kooliteed, teavad IT-d ju niigi ning õpivad uue infotehnoloogia võimalusi lennult. Osaliselt vastab see ju tõele – meie lapsed on meist aktiivsemad arvutimängude mängijad, nutitelefonide, Ipodide ning Twitteri, Tumblr, Instagrami, Facebooki jt. teenuste kasutajad. Teisalt aga ei ole need teadmised ja kogemused piisavad, et moodsat tehnoloogiat tulevikus enda kasuks tööle panna.

Rahvusvahelised uuringud ennustavad, et 2015. aastaks eeldavad 90% töökohtadest esmaste e-oskuste olemasolu. See tähendab, et vähemalt e-kirjade haldamist, netipangaülekandeid ja digiallkirja andmist võiks osata igaüks meist. Enamikel ametikohtadel muutub eduteguriks aga see, kuivõrd suudad toime tulla üha keerulisemaks muutuva tehnoloogiaga, millega töötamiseks on vaja senisest enam teadmisi ja kogemusi – oluliselt enam, kui igapäevaste e-teenuste kasutamisel. Kui vundament reaalainetes on kehv, hakkab tulemus varem või hiljem logisema.

See, kas meie lapsed on valmis infotehnoloogiat ja tehnoloogiat laiemalt tulevikus enda elus ja töös kasutusele võtma või piirdub nende IT kasutamine ka tulevikus vaid suhtlusvõrgustikega, sõltub paljuski meist endist. Uskuge mind – tunne, mille saad endaloodud arvutimängu mängimisest on oluliselt rahuldustpakkuvam ja kauakestvam, kui Twitterisse postituse lisamine või järjekordse ägeda telefoni hankimine pelgalt selle hankimise pärast! Kas aga õpetajatena koolis ja kodus suudame ja tahame anda noortele õige suuna, et panna IT enda kasuks töötama juba täna….?

IT pole koll

Eesti on aastaid toidetud legendi, et IT inimesed on introvertsed, lohaka välimuse ja kesise hügieeniga patsiga poisid, kes julgevad teiste inimestega suhelda ainult arvuti teel, omavahelisest koostööst rääkimata. Tegelikkus on kaugel sellest legendist.

Selleks, et näidata tulemusi, teevad konkurendid tööjõu osas juba aastaid tõhusat koostööd. „Saaki“ ootame mõne aasta pärast. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) liikmed koostöös üldharidus- ja kõrgkoolidega arutavad ja näitavad ühistes algatustes koos noortega mida tulevikus üldhariduskooli reaalainetes saadud teadmistega saab peale hakata. Näiteks möödunud nädalal käis fookusnädala „Reaalainetega edukaks“ raames Eesti koolides külalisõpetajatena oma kogemusi jagamas üle 100 IT valdkonna töötaja. Mõni neist IT taustaga õpetajatest andis koguni 10 ainetundi, kokku anti IKT teemadel ligi 200 tundi! Sellist sektorisisest koostööd ühise eesmärgi nimel „Tagasi Kooli“ programmis seni veel toimunud ei ole. Nädala kulminatsioonina toimus 15.-16. märtsil kolmandat aastat järjest IT ÖÖ, mil noored noortekeskustes üle Eesti saavad vabas õhkkonnas kaasa rääkida teemadel noored ja IT. Osalejaid oli seekord üle 400. Kahel varasemal aastal kutsusime noori fotokonkursi „Kõik on IT“ raames meid ümbritsevat IKT-d kaamerasse-pilti püüdma ning ka sel aastal jätkame üle Eesti IKT valdkonda tutvustavaid koolikülastusi. Näiteid võib tuua veel.

Korduvalt on meie käest küsitud, miks IT ettevõtted sekkuvad haridusse ja noortele suunatud tegevustesse? Küsiksin vastu – aga kes siis veel, kui mitte meie ise peaks hoolitsema meie endi ja kogu Eesti käekäigu eest? Õppimine – see on imelihtne, kui tahad vaadata lahtiste silmadega! Ehkki esmapilgul tundub kriitilisele meelele, et noorte käe all valminud tööd on tehniliste lahenduste poolest kesised, täidavad ettevõtmised oma eesmärki – aasta aastalt suureneb ITL algatustest osavõtjate arv, mis tähendab, et üha enam noori õpib märkama IT-d enda ümber ja seda teadlikumalt tarbima ja looma. Paraneb loomulikult ka loovlahenduste teostus. Ettevõtjad, kes koolides tunde käivad andmas, leiavad, et noored on lahedad ning on valmis senisest enam noortele suunatud ettevõtmistesse oma aega ja energiat panustama. Infotehnoloogiaga kokku puutumiseks ei pea töötama IT sektoris IT spetsialistina. Tulevikus kasvab tehnoloogia kasutamine kõikidel elualadel ning eduteguriks ei ole pelgalt uue nutitelefoni omamine omamise pärast. Seega noorte arusaam sellest, mis on IT ja kuidas tulevikku mõjutab, saab määravaks kogu Eesti tuleviku seisukohalt.