Euroopa tunnustas programmi „Eesti IT Akadeemia”

Üleeuroopalisel konverentsil „E-skills 2013” tutvustati koostööprogrammi „Eesti IT Akadeemia”.

Euroopa Komisjoni, Euroopa e-pädevuste liidu jt koostöös 10. detsembril toimunud konverentsile „E-skills 2013” kutsuti teiste hulgas esinema ka hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Erki Urva, kes tutvustas lähemalt meie ülikoolide ja IT-ettevõtete koostööprogrammi „Eesti IT Akadeemia” (ITA).

„Me ei tohi unustada, et IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) on majandusele nagu mootorile õli. Ja oleme otsustanud oma mootorit korralikult õlitada riigi, erasektori ja ülikoolide koostöö kaudu,” kõneles Erki Urva konverentsil.

„Meie kutsumine „E-skills 2013” konverentsile oli kindlasti tunnustus. Kui olin vestlusringis ära esinenud, tulid minu juurde lätlased, leedulased, bulgaarlased jt. Nad tundsid huvi, kuidas on Eestis õnnestunud selline koostöövorm ellu kutsuda,” märkis Urva.
Konverents „E-skills 2013” keskenduski huvirühmade koostööle. Tõdeti, et aastal 2015 on Euroopas selles sektoris kokku 864 000 vakantset töökohta ning igas riigis mõeldakse, kuidas noori IKT-st huvituma panna. Eestis on 2015. aastal IKT vallas umbes 2000 vakantset töökohta ja IT-akadeemia programm ongi just selle väljakutse lahendamiseks algatatud. Algatusest räägib lähemalt Erki Urva.

Kuidas IT-akadeemia alguse sai?

2009. aasta suvel sõlmisid Eesti suuremate kõrgkoolide rektorid, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liit (ITL) ning Eesti arengufond koostööleppe. Ei asutatud uut õppeasutust, vaid käivitati ühine programm, mis tõstab Eestis IKT-kõrghariduse kvaliteeti ja pakub IKT-õpet ka välistudengitele.
2010. aasta algul koostas arengufond tegevuskava, kuid seda peeti liiga ambitsioonikaks. 2010. aasta lõpus otsustasid asjaosalised koostada uue tegevuskava ning seda asusid koostama Tartu ülikooli (TÜ) professor Jaak Vilo ja IT-kolledži rektori kohalt Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) suunduv Kalle Tammemäe.
2011. aasta alguses valmis IT-akadeemia strateegiline tegevuskava, mille ka haridusministri juhitav juhtkomisjon heaks kiitis. Minule tehti siis ettepanek aidata kaasa projekti käivitamisele ning märtsist liitusingi Eesti infotehnoloogia sihtasutusega (EITSA), algselt ajutise projektijuhina. 2011. aasta riigikogu valimiste järel alustas tööd uus valitsus, mille koalitsiooniprogrammi oli kirjutatud IT-akadeemia loomine ning ka EITSA roll IKT-hariduse toetamise kompetentsikeskusena.
Minister Aaviksoo asus IT-akadeemia programmi käivitamist jõuliselt toetama, kuid Vilo ja Tammemäe koostatud ITA tegevuskava ei peetud realistlikuks selle suure ressursivajaduse tõttu. Seal seati eesmärgiks oluliselt suurendada õppejõudude arvu, tõsta märkimisväärselt nende palka ning hakata kõikidele tudengitele korralikku stipendiumi maksma. Seetõttu otsustati kärpida ITA tiibu või õigemini muuta ta vastavalt rahavõimalustele oluliselt fookustatumaks.
2011. aasta kevadsuvel koostati uus IT-akadeemia programm koos esialgse eelarvega lähemaks viieks aastaks. Samal ajal hakkas EITSA ka Euroopa regionaalarengu fondist rahastatavat riiklikku IKT-programmi ja selle rakendusprogrammi ette valmistama. Viimase elluviijaks pidi saama just meie sihtasutus. Kuivõrd töömaht kasvas oluliselt ja IT-akadeemia programmi käivitamine mõnevõrra venis, tegi Toomas Sõmera mulle ettepaneku end mõlema programmiga pikemalt siduda. Nii ka läks. 2012. aasta riigieelarvest eraldati meile tänu Jaak Aaviksoo initsiatiivile ja tugevale toele 1,5 miljonit eurot. Tänu IT-akadeemia ja IKT-programmi juhtkomisjoni esimehele, Skype’i toonasele juhile Sten Tamkivile saime Skype’ist kolmeks aastaks 300 000 eurot sponsorlust. 2012. aasta sügissemestrist käivitusid IT-akadeemia õppekavade toetusmeetmed TTÜ-s ja TÜ-s.

Millised on IT-akadeemia olulised edusammud ja kuhu on siht seatud?

Siht on seatud kõrgele. Arvestada tuleb aga sellega, et me ei saa IT-akadeemiat eraldada teistest algatustest. ITA on vaid üks osa suuremast pildist, kuhu kuuluvad ka teised kõrgharidust toetavad programmid, nagu Tiigriülikooli programm, IKTP rakendusprogramm, ITL-i aktiivne tegutsemine valdkonna populariseerimisel, ülikoolide tegevus. Eesmärk on, et kutse- või kõrgkooli lõpetaks haritud inimene, kes vastab tänapäeva tööturu nõuetele. Nii ettevõtted kui ka ülikoolid on saanud aru, et ollakse hiljaks jäänud, kui hakatakse tegelema alles esmakursuslastega. Õnneks on huvi IKT vastu kasvanud. Isegi nn eliitkoolide lõpetajad on hakanud valima senise juura, äri- ja haldusjuhtimise asemel hoopis IKT-õppekavasid. ITA esimeseks tulemuseks võibki lugeda seda, et vastuvõtt ülikoolide IKT-erialadele on demograafilise augu süvenemisest hoolimata hoopis suurenenud.

ITA õpetab välistudengeid, samas moodustab välistööjõud Eesti IKT-sektoris vaid kuus protsenti

Suur murrang toimus 2013. aastal, kui muudeti migratsiooni õigusakte. Enne oli nii, et kui välistudeng lõpetas magistritaseme, ei olnud tal just lihtne siin töötamist jätkata. Nüüd on Eestisse tööle jääda lihtsam. Aga õnnetuseks ei ole meil kuigi palju ettevõtteid, kes võtaksid võõramaalasi tööle. Skype ja Kühne+Nagel AS näiteks võtavad, kui aga minna suvalisse Eesti ettevõttesse, on suhtumine teine, sest sealne juhtkond ei oska piisavalt hästi inglise keelt.
Võib ju ka küsida, miks me üldse tahame välistudengeid Eesti maksumaksja raha eest õpetada. TÜ tarkvaratehnika professor Marlon Dumas on öelnud, et eesmärk on täidetud, kui kümnest välistudengist läheb kaks pärast lõpetamist Eesti ettevõtetesse tööle ja kaks jääb doktorantuuri. Tagasi kodumaale pöördujatele jäävad aga Eestisse sõbrad, kellega saab piirideüleseid ettevõtteid asutada.

Millistest riikidest tullakse Eestisse IT-d õppima?

Väljastpoolt Euroopa Liitu valdavalt. Geograafia on lai: Ladina-Ameerika, Lähis-Ida, Aafrika jne. IT-akadeemia sihtturud on Türgi, Hiina, India, Venemaa jt. Paljudes riikides on rahuldamata nõudlus kvaliteetse kõrghariduse pakkumise järele, mistõttu ei mahu ka paljud väga andekad kohalikud noored sealsetesse ülikoolidesse. See aga loob head eeldused meelitada siia potentsiaalseid talente. Millel põhineb suures osas USA majanduse tugevus? Muu maailma ajude sissevoolul!

Millisel tasemel on Eesti IT-kõrgharidus rahvusvahelises mastaabis?

Tervikuna on meie IT-kõrgharidus päris hea. Meil on tekkinud oma nišid, kus oleme tugevad ja üritame rahvusvaheliseks minna. Ilmekas näide on küberkaitse. Võib ju küsida, kas küberkaitset on Eestis vaja nii palju õpetada. Kui palju meil Eestis küberkaitsespetsialiste vaja läheb? Samas arvestades, et meil on NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus, Euroopa Liidu IT-agentuur ja info Eesti IT-edust on laialt levinud, teatavad paljud riigid rahvusvahelistel kohtumistel soovist saata oma inimesi just meile õppima. Peame olema teatud nišis tugevad.
Kuid meie ülikoolides on teisigi tugevaid kompetentsikeskusi, alates bioinformaatikast ja -robootikast ning lõpetades tarkvaratehnika ja sardsüsteemidega. Ma arvan, et oleme tervikuna suhteliselt konkurentsivõimelised.
Vaadates välistudengite seas tehtud uuringuid, on Eesti suurepärane riik selle poole pealt, mis toimub väljaspool kooli. Veidi kehvemad on õppetööd puudutavad numbrid – näiteks on märgitud, et meil pole õppetöö nii intensiivne kui mujal. Kui nii vaadata, on MIT-i ja Oxfordini tükk maad minna.
Eesti eripära on, et magistritasemel käib tööl praktiliselt sada protsenti tudengitest ja väljalangus on seetõttu kohutavalt suur – üle poole. Lõpetajate osatähtsus peab kasvama. Kui panustame korralikesse stipendiumidesse, on see oluline motivaator edasiõppimiseks.

Kas on kaalutud ka tudengite töötamise keelamist?

Seda on arutatud, kuid töötamist on suhteliselt raske ära keelata ja me ei leia, et tudeng ei võiks õpingute ajal üldse töötada. Eelkõige on küsimus täistööajaga töötamises. Singapuris tuli jutuks, kas sealsed tudengid töötavad. Nemad ütlesid, et mõni väga vaesest perest noor käib sadamas laadimas. Paljudes riikides ei võetagi IT-tudengeid erialasele tööle enne, kui neil on diplom ette näidata. Meil küsitakse arstilt ja projekteerijalt kvalifikatsiooni, kuid IT-alal võetakse noor juba pärast aasta kestnud õpinguid tööle kui spetsialist.

Mida saame teha, et juba algklassilaps IKT vastu huvi tunneks?

Robootika ja programmeerimisõpe on IT-huvi tekitamine. Kui vaatame pealekasvavat põlvkonda, siis tehnoloogiahuvi on kõigil – kõik tahavad kasutada nutitelefone, tahvelarvuteid jne. Üha rohkem tuleb siin sisse mänguelementi, lapsi õpetatakse loogiliselt mõtlema jne. Oma sihtasutusega tahame koolidel aidata anda sisu praeguses õppekavas olevatele tehnoloogia ja innovatsiooni õppeainetele. Praegu jääb koolidel tihtipeale fantaasiast puudu. Esimene tingimus on koolijuhi toetus – kas ta soovib midagi muuta ja kuskile liikuda. Teiseks peab koolis olema haridustehnoloog või mõni õpetaja, kellel on haridustehnoloogi lisaoskused. Lihtsalt niisama ei teki midagi: peab olema tugi ja eestvedaja. Veel edasi jõuame rahani välja.

Kas praegune arvutiõpetus jääb edaspidigi õppekavasse?

Ma ei arva, et arvutiõpetus ära kaob. Nutitelefoni või tahvelarvuti olemasolu ei pane kedagi veel asju oskama. Pigem on küsimus selles, milline see õpetus olema saab. Ka 2020. aastal on olemas Windowsi operatsioonisüsteem ja Microsoft Office. Samuti vabavara, ka neile on vaja koolitust. Suvalise tabelarvutussüsteemi, tekstiredaktori või andmebaasiprogrammi kasutamine eeldab koolitust. Ma usun, et arvutispetsiifiline arvutiõpetus ei kao. Personaalseadmete osakaalu kasv võiks puudutada valdavalt teisi õppetunde, näiteks kuidas kasutada tänapäevast tehnoloogiat ajaloo ja matemaatika õpetamisel. Kuigi eks selles vallas on ka palju erinevaid arvamusi.

MERJE PORS
haridusportaal Koolielu
Allikas: www.opleht.ee