IKT-ettevõtjad: Eestis loodav lisandväärtus jõuab EL keskmiseni 23 aasta pärast 

IKT-sektori ettevõtjaid ja valdkonna innovaatoreid koondav ITL nendib oma vast värskendatud dokumendis, et ühelt poolt on IKT-sektori lisandväärtuse osakaal kogu majandusest jõudsalt suurenenud, riigi tasandil on paranenud e-teenuste levik ja ühiskonna digioskuste arendamisse on tehtud mahukaid investeeringuid; teisalt on murekohaks erasektori madal digitaliseeritus ja kasvav kvalifitseeritud tööjõu puudus.

„Samamoodi jätkates jõuab Eestis loodav lisandväärtus Euroopa Liidu tasemele järele alles aastaks 2046. Vajame julgeid muutusi, mis võiksid sündida era- ja avaliku sektori vahelises koostöös ja tihedas dialoogis,“ rääkis ITL-i tegevjuht Doris Põld. Nutikad tehnoloogiad on vaja enda kasuks tööle panna nii erasektori arendamiseks, riigisektori e-teenuste ja ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks kui ka hariduse ja elukeskkonna edendamiseks.  

Doris Põllu sõnul oleme suures plaanis õiges suunas liikumas, nüüd on vaja valida fookused, et suudaksime e-riigina endiselt maailma tipus püsida. IKT-sektoril on siin oluline roll täita ja ITL on oma visioonidokumendis Eestile olulised fookused sõnastanud. „Nutikas Eesti 2035“ toetub kolmele sambale: innovaatiline ja kestlik majandus, nutikas rahvas ja visiooniga riik.  

„Innovaatilise ja kestliku majanduse saavutamiseks peame majanduse digitaliseerimisega jõudsalt edenema, senisest enam kasutama andmeid otsustamise ja uute ärimudelite loomise alusena ning toetama ettevõtete innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamist ettevõtluses. Sama oluline on rohepöörde elluviimisel tehnoloogia võimaluste kasutamine,“ tõi liidu president Juhan-Madis Pukk näite esimese samba sisust.

Teise samba „visiooniga riigi“ puhul toonitab ITL-i juhatuse liige Ats Albre, et kõige kasutajasõbralikumad ja turvalisemad lahendused saavad sündida era- ja avaliku sektori koostöös. „Peame tagama väheneva rahvastiku tingimustes riiklike teenuste kättesaadavuse ja rutiinsed avaliku sektori töökohad tehnoloogia kaasabil automatiseerima,“ rääkis Albre.

„Nutika rahvani jõudmiseks peame aga tagama kvalifitseeritud tööjõu ning lahendama IKT-oskustega inimeste puuduse küsimuse. Selleks tuleks tehnoloogiaalaste teadmiste ja oskuste omandamine muuta  iga haridustaseme ja valdkonna loomulikuks osaks. Sealjuures tuleb muuta õpetajate palk motiveeriks ning tuua tehnoloogilised lahendused haridusse,“ tõi Doris Põld näite kolmanda samba sisust.

Kõigi kolme samba elluviimiseks on oluline, et tagatud oleks asukohast sõltumatult kättesaadav ülikiire sideühendus.

Iga valdkonna põhiprobleemide ja lahendustega saab pikemalt tutvuda all toodud kokkuvõttes ja pikemas visiooni dokumendis, mis on kättesaadav: itl.ee/visioon-2035

Innovaatiline ja kestlik majandus 

Probleem: Ettevõtted ei suuda veel täielikult kasutada ära digitaliseerimise võimalusi lisandväärtuse kasvuks.   

Täna on ettevõtete suurimad väljakutsed seotud tarneahelatega, tooraine kättesaadavuse ja sisendhindade tõusuga. Nendest kahe esimese juures saab uute tehnoloogiate ja andmete tark kasutus kindlasti abiks olla. Era- ja avalik sektor peavad ühiselt pingutama, et meie ettevõtete tooted ja teenused looksid kõrget lisandväärtust, oleksid nutikad ja ekspordivõimelised ning ettevõtete tööprotsessid digitaliseeritud ja automatiseeritud,“ rääkis ITL-i president Juhan-Madis Pukk. 

Lahendused: moodsate digilahenduste kasutuselevõtmine ja teadlaste töö rakendamine. 

„Suurem osa Eesti ettevõtteid kasutab praegu uut tehnoloogiat harva, näiteks suurandmeid kasutab ainult 10% ja tehisintellekti 3%. Ettevõtjad näevad digilahendusi tihti lisakuluna, mitte võimalusena efektiivsust kasvatada ja kulusid kokku hoida. Vajame plaani ja riiklikku tähelepanu sellele küsimusele, et meie ettevõtted ei jääks digitaliseerimise võidujooksus teistele alla,“ selgitas  Pukk. 

Doris Põllu sõnul peame riigina mõtlema ka, kuidas aidata meie ettevõtetel tõusta globaalsetes väärtusahelates kõrgemale. Siinkohal pakuvad ettevõtjad lahenduseks teadus- ja arendustegevuse (TA) investeeringute mahu tõstmist praeguselt 1,79%-lt vähemalt 3%-ni SKP-st. Uute ärimudeliteni jõudmiseks peame hakkama tegema enam andmetel põhinevaid otsuseid, mis toetuvad rakendusuuringutele. Lisaks peaks seda kõike toetama süsteemne ekspordialane koostöö, et saada osaks rahvusvahelistest väärtusahelatest.

Visiooniga riik 

Probleem: Eesti digieduloo jätkamiseks peab riik tõhustama valitsemist ja tegema selleks koostööd erasektoriga ning olema julge innovatsiooni soodustaja.

Riigikorralduse valdkonnas toovad ettevõtjad välja vajaduse tehnoloogia abil riigiaparaat paremini tööle panna ja luua ettevõtluse edendamiseks mugav digiplatvorm. Kui soovime, et Eesti oleks maailma konkurentsipildis kasutajasõbralikuma äri- ja elukeskkonna ning tõhusama riigikorraldusega riik, siis selleks vajame innovaatilisi digilahendusi ettevõtluskeskkona lihtsustamiseks, riigiaparaadi ökonoomsemaks majandamiseks ja parima elukeskkonna (sh rohepöörde) tagamiseks.

Lahendused: rutiinsed avaliku sektori töökohad digitaliseerida ja luua Eestisse atraktiivne  ettevõtluskeskkond. 

Eesti on praegu keskvalitsuse töötajate arvu kasvu osas Euroopas eesrinnas. Samas väheneb Eesti tööealine elanikkond 2040. aastaks ligikaudu 130 000 inimese võrra, digitaliseerimine ja koostöö saavad siin olla osa lahendusest. Ökonoomsema riigiaparaadi loomiseks ja tööjõu puuduse leevendamiseks oleks ettevõtjate arvates mõistlik rutiinipõhised avaliku sektori töökohad asendada masinõppe ja tehisintellekti lahenduste abil e-teenustega. Samuti on lahendus erasektorile teenuste arendamisel ja osutamisel suurema rolli andmine, riik peab olema tark tellija ja julge katsetaja. 

Oluliseks riigi sammuks peavad ettevõtjad ka Eestisse maailma parima ettevõtluskeskkonna loomist, mis meelitaks siia välisinvestoreid ja rahvusvahelisi ettevõtteid. „Peaksime ettevõtluskeskkonna muutma täisdigitaalseks, rahvusvaheliseks ja palju lihtsamaks. Näiteks automatiseerima hetkel keerulise ja kohati duplitseeriva aruandluse,“ toob Ats Albrenäiteid.  

Visiooniga riigist rääkides toonitavad ettevõtjad ka rohepöördega edasi liikumise vajadust. Tehnoloogia ja andmete tark kasutamine saab olla üks osa lahendusest rohepöörde elluviimisel, kuid sellel teel vajatakse riigi eestvedamist ja eeskuju näitamist.  

Nutikas rahvas 

Probleem: IKT-oskustega inimeste puudus. 

Hariduse ja rahvaga seotud valdkonnas on peamiseks probleemiks IKT-oskustega inimeste puudus. Hariduslikud protsessid ei suuda piisavas mahus katta nutikate valdkondade tööjõu vajadust. Kutsekoja uuringu kohaselt vajame nii IKT-sektori kui muude sektorite tööjõuvajaduse täitmiseks igal aastal vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti.   

Lahendused: õpetajatele motiveeriv palk ja üleüldisem paindlik tööjõupoliitika. 

Lahendusena pakuvad ettevõtjad välja tehnoloogiaalaste teadmiste ja oskuste omandamise muutmist iga haridustaseme ja valdkonna loomulikuks ning elukestvaks osaks. „See tõstatab aga omakorda reaalainete õpetajate puuduse küsimuse. Peame õpetajate tasu muutma piisavalt motiveerivaks, et inimesed valiksid õpetaja eriala. Samuti saame õpetamist toetada tehnoloogiliste lahendustega, mis võivad kohati õpetaja füüsilist kohalolu asendada,“ räägib Doris Põld. 

Kindlasti leevendab IKT-sektori tööjõupuudust automatiseerimine, kuid oluline on ka paindlike piiriüleste tööjõulahenduste võimaldamine, töösuhete regulatsioonide kaasajastamine ja globaalsel tööturul konkureerimiseks soodsa keskkonna loomine.  

ITL-i pressiteade 15.12.2022