IT-ettevõtjad ärgitavad tööstusharusid digipööret tegema

Lähiaastate tegevuskava lähtub ITL-i visioonist infoühiskonna kohta aastal 2030 ning toetub kolmele sambale: nutikas ja julge majandus, nutikas rahvas ning nutikas ja visiooniga riik.

Jätkusuutlik e-riigi arendamine
Eesti e-riigi lahendused on mujal maailmas meist efektiivse digiriigi kuvandi loonud, mis on hea meie eksportivatele ettevõtetele. Vahepeal on aga meie enda rahvas mõningates avalikes e-teenustes pettuma pidanud, mis näitab selgelt, kuhu digiriigi arendamisel fookus tuleb lähiajal suunata – e-riigi arendus peab olema jätkusuutlik. See eeldab era- ja avaliku sektori vahelist koos tegutsemist ja selget plaani nii e-riigi kriitiliste süsteemide lagunema kippuva vundamendi uuendamiseks ning ka baasrahastuse kindlustamiseks.
Et meie ettevõtetel oleks jätkuvalt Euroopa Liidu parim innovatsiooni ning ettevõtlust soodustav seadusandlus ja taristu, on meile oluline luua võimalusi uute tehnoloogiate kasutamiseks, tagada küberturvalisus ning arendada riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) taristut.

Tööstusharude digi-, rohe- ja innovatsioonipööre
Meie majandust ja töömaailma muudavad praegu kõige tugevamalt digitaliseerimine ja automatiseerimine. Majanduse digitaliseerimise kiirendamiseks on oluline, et kõik majandusharud loovad koos teadus-arendustegevuse (TA) ja IKT-ga nutikaid tooteid ja teenuseid. Peame ära kasutama oma konkurentsieelist väikse ja paindliku ühiskonnana ning kogutud tarkusi omavahel jagama. Keskendume meie ettevõtete TA võimekuse suurendamisele, et veelgi rohkem ettevõtteid kuuluksid Vabariigi Presidendi algatatud 2% klubisse. Toetame liiduna tööstusharude rohepööret läbi digitaliseerimise ning aitame mõtestada IKT-lahenduste väärtust rohepöörde elluviimisel. Kindlasti julgustavad erinevad riigi toetusmeetmed digitaliseerimise võimendamist ja ettevõtteid digisammu tegema!

Nutika majanduse valdkonnas on veel märksõnu, millega juba ITL-is tegeleme ja mille fookuses hoidmist jätkame: targad transpordi lahendused liikuvuse parandamiseks, reaalaja majanduse lahendused. Ettevõtete ekspordi soodustamiseks toetame era- ja avaliku sektori vahelise koostöö süsteemset arengut – ikka selleks, et väikse nutika riigina koostöös rohkem ära teha.

Tehnoloogiakompetentsid elementaarseks
Nagu kõigile teada, on IT-sektoris endiselt suur töötajate puudujääk, pidevalt kasvab ka töökohtade arv teistes sektorites, mis IKT ja tehnoloogiaga seotud. See tähendab, et tehnoloogiakompetentsi vajadus on kasvanud enamikul elualadel, kõigis valdkondades on aeg läbi mõelda, kuidas tehnoloogia võimalusi efektiivsemalt kasutada. Lisatööjõu saamiseks on vaja ka riigilt tõhusaid meetmeid.

Muidugi, vajame rohkem IKT-erialade lõpetajaid Eesti haridussüsteemist. Lähiaastatel peab Eesti kõrgkoolides kasvama IKT-erialade teadlaste ja õppejõudude arv, suurendada tuleb ka IKT-erialade doktoriõppe rahastamist (selleks teeme koostööd IT Akadeemiaga). Et tõsta kutsekoolides õppijate kvaliteeti tööandjate jaoks, soovitame muuta kutsekeskharidusõppe IT-õppekavad kutsekoolides 4-aastaseks.

Lisatööjõu osas tuleb jätkata erinevate ümber- ja täiendõppe lahenduste loomisega – näiteks Vali-IT! ümberõppeprogrammiga. Välistööjõud IKT-spetsialistide näol on Eestisse väga oodatud, taotleme toetusmeetmeid välisvärbamise hoogustamiseks ning teeme selles osas kindlasti koostööd Eesti startup-kogukonnaga.

Järgmised kaks aastat esindab IT-ettevõtjaid ITL-i 9-liikmeline juhatus koosseisus: Flowit Eesti OÜ juhatuse liige Juhan-Madis Pukk (ITL-i president), Timbeter OÜ tegevjuht Anna-Greta Tsahkna (ITL-i asepresident), Fujitsu Eesti AS juhatuse liige Seth Lackman, Playtech Estonia OÜ direktor Ivo Lasn, AS Datel juhatuse esimees Urmas Kõlli, Nortal Estonia tegevjuht Ats Albre, Elisa Eesti AS peajurist Allan Aedmaa, Fleet Complete Eesti OÜ juhatuse liige Jaanus Truu ja Corle OÜ juhatuse liige Mattias Männi.

ITL-i pressiteade 8.06.2021