IT-ettevõtjad kohtusid Haagi suursaatkonna esindajatega

Osales 5 ettevõtet – Guardtime, Admiral Markets, Modern Mobility, Catapult Labs ja GoSwift, kes tutvustasid oma huve ja plaane Hollandi turul. Tagasisidet jagasid Eesti aukonsul Hollandis Nick van de Griendt, Eindhoveni turundusdirektor ning EST-brändingu looja Peter Kentie ja Eesti konsul ning saatkonna asejuht Mare Tropp. Kohtumist modereeris ITL-i poolt projektijuht Jana Silaškova.

Hollandi enda IT-tööstus annab 4,5% riigi sisemajanduse koguproduktist ning seal töötab ca 365 000 inimest. Tegemist on väga konkurentsitiheda ja kõrgelt spetsialiseerunud tööstusharuga, kus IT ettevõtted katavad nii suurkorporatsioonide vajadusi kui rahuldavad ka väga spetsialiseerunud nišinõudlust. 95% ettevõtetest on alla 10 töötajaga. Kõrge konkurentsi tõttu töötavad paljud IT ettevõtted madala marginaaliga. Kulude kokkuhoiu eesmärgil ja sektoris tööjõupuuduse tõttu on laialt levinud teenuste sisseostmine riikidest nagu Ukraina.

Veebiseminarist jäid kõlama näpunäited Hollandi turule sisenemiseks:

Hoia fookust: oluline on välja valida konkreetsed tooted ja neile keskenduda, seda isegi juhul, kui tooteportfell Eestis on palju laiem. Turul huvipakkuvad segmendid võivad olla väga erinevad ja nõuda erinevat sisenemisstrateegiat, mistõttu laiast tooteportfellist ei pruugi korraga jõud üle käia. Kõige perspektiivikamate segmentide väljaselgitamine nõuab korralikku kodutööd.

Strateegiline kannatlikkus: turule sisenemiseks võib kuluda rohkem aega kui mõnes kõrgema riskitasemega Lähis-Ida või Aafrika riigis.

Innovatiivsus: tooted/teenused peavad olema Hollandi turu jaoks innovatiivsed ja uudsed.

Seo laiema kontekstiga: hollandlaste jaoks on väga olulised jätkusuutlikkus ja säästva arengu eesmärgid, mida peaks kindlasti oma turule sisenemise plaanide puhul arvestama.

Leia kohalik partner: kindlasti aitab oma toodete/teenuste tutvustamisel kohaliku partneri olemasolu, kes tunneb kohalikke tavasid, valdab hollandi keelt ja omab sissetöötatud võrgustikku.

Mõtle brändingule: konkurentsitihedus suurendab survet korralikule brändingule – vaja on läbi mõelda, kuidas siseneda väikese ettevõttena turule, kus tuntud nimed ees toimetamas.

Jutusta oma lugu: rohkem tähelepanu peaks pöörama lugude jutustamisele. Kodulehtedel ei peaks domineerima liiga tehnilised ja põhjalikud toodete/teenuste kirjeldused, vaid pigem tähelepanu püüdvad (edu)lood. Prioriteet peaks olema kodulehe kui ettevõtte visiitkaardi hoidmine ajakohasena. Ei jäta head muljet, kui viimased uudised pärinevad mitme aasta tagant.

Paku kokkuhoidu: hollandlased on pigem kokkuhoidlikud, kuid riiklikul tasandil on IT-projektidele aastate jooksul kulutatud palju raha ja aega ning saadud vähe tulemusi. Ettevõtted, mis pakuvad projektipõhist eelarvet ja võtavad ka ise riski, et sellega projekti tehtud saavad, võiksid positiivselt oma pakkumisega silma paista.

Ole oma saavutuste üle õigustatult uhke: Eesti ettevõtted on oma toodete ja teenuste müümisel liiga tagasihoidlikud. Õigustatud uhkus saavutatu üle annab müügiprotsessis juurde veenvust ja enesekindlust.

Tekst: Eesti Suursaatkond Haagis