IT-ettevõtjate kolm soovitust uuele valitsusele

22. juuli 2022

ITL-i president Juhan-Madis Pukk andis kolm soovitust valitsusele, kuidas tõsta Eesti inimeste sissetulekuid ja vähendada kulusid. Uus valitsus astus ametisse 18.07.22.

Uuele valitsusele pole antud hoovõturada, nendelt oodatakse heade algatuste jätkumist ja kriitiliste teemade lahendamist nüüd ja kohe. Samas tundub, et oluliste reformide elluviimise julgust uuel valitsusel on. Oluline on jätkata riigi ja erasektori koostööd, et meie kõigi ühist raha kasutav riik oleks tark “tellija”, kelle tarkade otsuste kaudu tõuseb Eesti inimeste majanduslik toimetulek ja rahulolu riigiga. Oleme tehnoloogiasektoris valmis kaasa aitama ning pakume valitsusele fookuse sättimiseks kolm lihtsat soovitust.

Uuele valitsusele pole antud hoovõturada, nendelt oodatakse heade algatuste jätkumist ja kriitiliste teemade lahendamist nüüd ja kohe. Samas tundub, et oluliste reformide elluviimise julgust uuel valitsusel on. Oluline on jätkata riigi ja erasektori koostööd, et meie kõigi ühist raha kasutav riik oleks tark “tellija”, kelle tarkade otsuste kaudu tõuseb Eesti inimeste majanduslik toimetulek ja rahulolu riigiga. Oleme tehnoloogiasektoris valmis kaasa aitama ning pakume valitsusele fookuse sättimiseks kolm lihtsat soovitust.

E-riik vajab järjepidevat hoolt
E-riik 1.0 tähendas seda, et inimene ja ametnik said suhelda üle interneti. E-riik 2.0 toob riigi info, teenused ja ka toetused iga inimeseni automaatselt. Selle võimaldamiseks peab tagama, et Eesti e-riik oleks tehnoloogiliselt jätkusuutlik ja turvaline. Eelmine valitsus tegi siin tänuväärselt algust. Usume, et uus valitsus jätkab vähemalt sama vastutustundlikult. Stabiilne e-riigi rahastamine ja arendamine, pöörates vajalikku tähelepanu ka küberturvalisusele, hoiab lõpuks kokku nii riigi kui inimeste aega ja raha märkimisväärselt. Sellega on nagu tervislike eluviisidega – kui kogu aeg natuke sporti teha, siis pole arsti juures peaaegu vaja käiagi.

Digiriigi teenuste järjepidev arendamine ning iga-aastane rahastus riigieelarvest võimaldab jätkata Eestile maailma mugavaima ja turvalisima e-riigi ehitamist (muide, me saame sama tarkvara müüa üle maailma, teenides Eestile sama asjaga tulu veel teist korda).

Laskem inimestel õppida IT-oskusi ja teenida aina paremat palka
Teine soovitus on toetada ümberõpet, et kõigis sektorites oleks rohkem inimesi, kes oskavad kasulikke IT-lahendusi luua ja neid rakendada. Kriisiajal on nõrgimatele vaja ka toetusi, aga parim rohi kulude kasvu vastu on tulude kasv. IT-spetsialistidel on kõigis sektorites väga head palgad ja tublisid töötajaid valusalt puudu. Iga IT-ümberõppesse pandud maksumaksja euro teenib end sisuliselt aastaga kõrgema maksutuluna tagasi. Edasi on riigieelarve jaoks juba puhas kasum.

Sellele lisandub tõsiasi, et oma tööd enamasti eksportiv kõrgepalgaline spetsialist tarbib siinsamas Eestis palju kaupu ja teenuseid, jagades sellega oma raha ka teistele laiali. Kõigi võit on mitmekordne. Tegelikult võiks igal aastal IT-oskusi õpetada tuhandetele inimestele rohkem kui seni.

Paneme IT abil rohepöörde eestlaste heaks tööle
Kolmas soovitus on teha rohepööre IT-lahenduste abil ära nii, et Eesti inimesed sellest võidavad. Rohepööre tähendab suuresti seda, et me raiskame edaspidi palju vähem – hoiame kokku nii loodusressursse kui ka raha. Rohepööre ning tootmise, ehituse või muu äri efektiivistamine peaksid käima käsikäes.

Näiteks võiks riik olla eeskujuks tee-ehituses ja võtta vastu vajalikud otsused, et tulevikus ei ehitataks maanteid enam ilma vajaliku sidetaristuta. Nii saaks erasektor katsetada ja turule tuua uudseid transpordilahendusi, ja, miks mitte, maailmas esimesena ka isejuhtivaid autosid. Sellise reegli kehtestamine oleks konkreetne ja pikaajalise kasuliku mõjuga samm, mille uus valitsus saaks veel sel aastal ära teha ja millega antaks ettevõtjatele julgustav ning innovatsiooni toetav sõnum.