IT-lahenduste fookus peaks Haigekassa asemel olema patsiendil

18. aprill 2021

Tervishoiusüsteemi IT-lahendusi peaks muutma rohkem patsiendi keskseks, leidsid Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liikmed eile toimunud ümarlaua debatil. ITL-i juhatuse liige Toomas Mõttus leidis, et IKT nutikamal rakendamisel personaaltervishoiu valdkonnas on Eestis veel arenguruumi. Tema sõnul tuleks üle vaadata tervishoiusüsteemi praegune ärimudel, mille keskmes on meditsiiniasutuste ja Haigekassa vahel toimuv andmevahetus.

Tervishoiusüsteemi IT-lahendusi peaks muutma rohkem patsiendi keskseks, leidsid Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liikmed eile toimunud ümarlaua debatil.

ITL-i juhatuse liige Toomas Mõttus leidis, et IKT nutikamal rakendamisel personaaltervishoiu valdkonnas on Eestis veel arenguruumi. Tema sõnul tuleks üle vaadata tervishoiusüsteemi praegune ärimudel, mille keskmes on meditsiiniasutuste ja Haigekassa vahel toimuv andmevahetus. Mõttus ütles, et uute IKT lahenduste fookuses peab olema patsient: “Inimesed otsivad ravimite kohta infot veebist, kuid nüüd nad tahaksid sellele infole saada juurde ka arsti kui spetsialisti arvamust.”

Debatist võttis osa ka ITL-i juhatuse liige ning praegu Arengufondis resideeruva ettevõtjana töötav Tiit Paananen. Ta ütles, et stereotüübid, nagu oleks uute tehnoloogiate kasutuselevõtt tervishoius kallis või et see ei leia kasutajaid, ei vasta tegelikkusele. “Tervishoiu valdkonna tehnoloogiliste lahenduste puhul on Eestis tänaseks saavutatud võrdväärseid tulemusi Suurbritannia või Soomega. Selle vahega, et Eestis on seda tehtud kümme või isegi sada korda odavamalt,” märkis Paananen.

Nutikad lahendused personaaltervishoius

Paananen ütles, et personaaltervishoius tuleks pöörata tähelepanu valitsevatele trendidele nutiseadmete kasutamisel. “Tänapäeval koguvad patsiendid enda terviseandmeid nutiseadmete abil. Eesmärk peaks olema, et need andmed, mis on patsiendile kättesaadavad, oleksid kättesaadavad ka arstile ja vastupidi,” ütles Paananen. Ta lisas, et kui selliseid andmeid hakkab kogunema rohkem ja need seotakse isikuandmetest lahti, siis tekib väärtuslikku andmestikku, mis võimaldaks prognoosida ravi efektiivsust.

ITL-i president Anneli Heinsoo märkis arutelu kokkuvõtteks, et IKT nutikam kasutuselevõtt tervishoius on Eesti jaoks üheks olulisemaks heaolu allikaks. “Ühiskonna vanuseline koosseis muutub, mille tulemusel tööealine elanikkond väheneb. See tähendab, et ootused tervishoiusüsteemile on kasvamas, aga raha haiguste raviks ei ole kuskilt oodata,” ütles Heinsoo. Tema hinnangul peituvad lahendused tihedas koostöös riigi, meditsiiniasutuste ja IT sektori vahel.

Allikas: www.ituudised.ee