ITL koostas uue tarkvaraarenduse näidislepingu

„Näidislepingus on meie arvates leitud tasakaal tellija ja töövõtja õiguste-kohustuste vahel,“ selgitas töögruppi juhtinud vandeadvokaat Erki Fels.

Uuendatud näidisleping käsitleb koskmudeli alusel tarkvaraarenduse ostmist. „Töögrupis tekkis ikka-jälle vaidlus, kas koskmeetodil arendustööde tegemine on üleüldse täna aktuaalne,“ selgitab Fels. „Nagu üks töögrupi liige kommenteeris: „koskmudel on jäänud eelmisesse sajandisse.“ Praktikas ostavad hankijad riigihangete kaudu siiski arendustöid ka koskmudeli raames ja seda meie uuendatud näidisleping adresseeribki.“ Loomulikult on agiilne arendus olemas ja ITL kavatseb lähitulevikus koostada näidistingimused ka sellele metoodikale.

Tarkvaraarenduse näidislepingu esimene versioon koostati ITL ja IT hankijatest riigiasutuste koostöös tegelikult juba 2015. aastal ja sellel ei ole olulisi puudusi. Lepingu koostamisel võeti toona eeskuju hankijate lepingutest ja uuriti välismaa praktikat. Seega tõdes ITL-i lepingu uuendamise töögrupp, et puudub vajadus radikaalselt näidislepingut muuta. Samas on õigusruum ja hankijate praktika võrreldes 2015. aastaga muutunud. Näiteks puudus näidislepingust andmekaitse regulatsioon. „Soovisime teha lepingut ka lihtsamaks, lühemaks ning ühtlustada terminoloogia riigihangete seadusega,“ märkis Fels.

Mis muutus:
• Suur võit mahus. Üks etteheide olemasolevale lepingule oli liigne mahukus. Ebavajalike tingimuste eemaldamisel vähenes näidislepingu lehekülgede arv 27-lt leheküljelt 18-ni.
• Eemaldasime näidislepingust kodukorra. Üks põhjus, miks näidislepingut ei kasutata, seisneb just hankijate majasisestes protseduurides, mis erinevad näidislepingu kodukorrast. Hankijad ei soovi asendada oma majasisest protseduuri, sest see eeldaks ümberõpet. Nüüd aga ei pea hankijad enam kartma, et majasisene praktika läheb vastuollu näidislepinguga. Kodukord on nüüd iga hankija enese mure (ja rõõm).
• Muutsime intellektuaalomandi, andmekaitse, töö vastuvõtmise ja vastutuse sätteid. Läbivalt on üle vaadatud mõisteid, viidud leping kooskõlla kehtiva õigusega, parandatud ja täpsustatud.

„ITL-i poolt avaldame lootust, et uuendatud leping leiab erinevate tarkvara arenduse hankijate poolt kasutust,“ märgib riigihangete töögrupi juht Marko Nemberg. Isegi kui hankijal on täna olemas oma hästi töötav lepingupõhi, soovitame näidislepinguga tutvuda. Sellest saab näiteid, kuidas tarkvaraarenduse lepingutes erinevaid õiguslikke regulatsioone sätestada.

Tüüplepingu uuendamisse panustasid ITL-i liikmete esindajad: PwC Legal, Triniti, Telia, TGS Baltic, Cybernetica, Nortal, Trinidad Wiseman, Eesti Energia, Datel.
Lepingu uuendamiseks kogusime tagasisidet järgmistest riigiasutustest: SMIT, RMIT, TEHIK, RIA, RIK, KEMIT ja RIT.

ITL, 26.10.2023