ITL on vastu plaanile kehtestada sideettevõtetele lisamaks

Sellega soovitakse rahastada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ühe valdkonna ametnike arvu suurendamist pea poole võrra.

Elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus soovib kehtestada sideettevõtjatele käibepõhise tasu, mille üks peamine eesmärk on koguda TTJA-le lisaraha, et palgata sidevaldkonna koordineerimisega tegelevale olemasolevale 27 ametnikule lisaks täiendavalt 12 ametnikku. Vastavalt eelnõule rakenduks see tasu sideettevõtetele, kelle sideteenuste aastakäive ületab 500 000 eurot määrana 0,2% eelmise majandusaasta sideteenuste käibest. Selliseid ettevõtteid on täna Eestis umbes 20.

„Ajal, mil riik on avalikult lubanud keskenduda riigisektori kulude kärpimisele ja bürokraatia vähendamisele, ja vastavad lubadused on välja toodud ka koalitsioonileppes, on valminud hämmastav plaan kasvatada sidevaldkonnaga tegelevate TTJA ametnike arvu 44%. ITL kutsub valitsust üles ka tegudes täitma värsket koalitsioonilepet ja lõpetama kõik tegevused, mis kasvatavad Eestis bürokraatiat, ettevõtete halduskoormust, riigi kulubaasi ja ametnike arvu,“ ütles ITL-i tegevjuht Doris Põld. ITL on seisukohal, et ministeeriumid ja ametid peaksid vältima kõiki tegevusi ja algatusi, mis suurendavad ettevõtjate koormust ning riigisektori kulude mahtu, samuti tegevuste dubleerimist teiste riigiasutustega.

ITL-i tegevjuhi sõnul ei ole ettevõtete koormamine täiendavate hiilivate maksude või tasudega lisaks niigi juba kehtestatavatele ettevõtete tulumaksule ja muudele maksutõusudele põhjendatud. “Eesti ettevõtete konkurentsivõimet mõjutab negatiivselt halb tava luua vastavalt vajadusele uusi makse. Kindlustunnet ei lisa ka võimalus neid makse soovi korral muuta. Lisaks tahame meenutada, et sideettevõtjad tasuvad juba praegu riigieelarvesse väga suuri makse ning lisaks sellele ka miljonitesse ulatuvaid eritasusid (näiteks sageduste ja numeratsiooni riigilõivud ja oksjonitasud).”

ITL-i juhatuse liige Toomas Polli selgitas, et ainuüksi 2023. aastal tasusid sidesektori ettevõtted sageduslubade eest riigilõivu enam kui 1,78 miljonit eurot ja numbrilubade toimingute riigilõivu 2,73 miljonit eurot. “Seega kokku tasusid ettevõtted üksnes neis kategooriates riigilõive mullu 4,51 miljoni euro ulatuses. Seejuures tuleb arvestada, et käesoleva aasta juulist tõsteti sageduslubade riigilõivude suurust keskmiselt 23%, mis tähendab, et juba jooksva aasta eest kasvab vastav tulu riigieelarves oluliselt. Kui siia lisada veel tasud sagedusoksjonitest, siis maksti riigile kokku enam kui 28 miljonit eurot erinevate 5G pakkumiseks vajalike sageduslitsentside eest,” tõi Polli välja faktid.

Doris Põllu sõnul johtub eelnevast, et telekomisektor tasub juba täna iga-aastaselt riigieelarvesse pelgalt riigilõivude ja erinevate eritasude näol oluliselt rohkem, kui kulub järelevalve teostamiseks. “Raha TTJA tegevuse rahastamiseks on riigil juba tegelikult juba olemas ja hetkel otsitakse lihtsalt põhjendusi uue maksu kehtestamiseks. Tuleb arvestada, et kõik uued tasud ja maksud kasvatavad ettevõtjate sisendkulusid – pole õiglane väita, et see nii ei ole,” tõdes Põld.

ITL-i hinnangul ei toeta eelnõu põhjendustes toodud TTJA lisatööd kuidagi sideteenuste kättesaadavuse paranemist kodanikele ja ettevõtetele, vaid on sideettevõtetele täiendavaks koormiseks. „Uuest tasust saadavat raha ei kavatse riik kasutada sisulisteks investeeringuteks, vaid riigieelarve kulude suurendamiseks. Tekib küsimus, kas sellise plaani koostamisel on arvestatud efektiivsuse ja optimaalsuse põhimõtetega ja vajadusega bürokraatiat vähendada,“ tõdes Põld.

ITL kutsub valitsust üles nüüd ka tegudes täitma värsket koalitsioonilepet ja lõpetama kõiki tegevusi, mis kasvatavad Eestis bürokraatiat, ettevõtete halduskoormust, riigi kulubaasi ja ametnike arvu.

Samal teemal:

ITL-i pressiteade 13.08.2024