ITL: Saame olla teistele sektoritele toeks tehnoloogiliselt pädeva nõuandjana ja oleme alati valmis koostööks

Teisipäeval toimus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ning BNSi ümarlaudade sarja teine kohtumine. Arutleti, kuidas infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni sektor (IKT) saaks kaasa aidata ressursiprobleemide lahendamisel ning luua kasutajale mugavust meditsiini- ja haridusvaldkonnas.

IKT sektori visiooni järgi saavutatakse aastaks 2020 heaolu, majanduskasv ja efektiivsus Eestis IKT abil. Debatil otsisid lahendusi küsimustele, kas ja kuidas IKT saab Eesti majandust mõjutada haridus- ja personaalmeditsiini valdkonnas ning millist tuge selleks on tarvis, ITL president ja Tieto Estonia tegevjuht Anneli Heinsoo, ITL-i tegevjuht Jüri Jõema, ITL-i juhatuse liige Tiit Paananen ja ITL- i juhatuse liige Toomas Mõttus.

„Täna on iga kodaniku jaoks oluline heaolupool ja see, kuidas uute tehnoloogiatega saab oma tervist säilitada, paremaks muuta. Samuti on oluline see, kuidas anda kooliharidust praeguses süsteemis, kui ressurssi vähe ja laste arv langeb, ning kuidas saab õppetöös kasutada uusi tehnilisi vahendeid,“ rääkis ITL-i tegevjuht Jüri Jõema.

Tiit Paananen, ITL-i juhatuse liige: „Tehnoloogia avardab maailmapilti. Ehkki enamasti kulub lastel aeg arvutimängudele, on tehnoloogia kasutamine osa noorte igapäevaelust. Praegu on murettekitav see, et koolilõpetajad ei ole tööjõuturul konkurentsivõimelised. Koolitundides on nutiseade õpetajale tugevaks konkurendiks laste tähelepanu osas. Kui telefonides-arvutites oleks sisu, mis aitab õppeainet edasi anda, oleks see õpetajale hoopis tugi. Võidaksid nii õpilane kui õpetaja. Osad õpetajad hoiavad end tehnoloogiliste uuendustega kursis ning loovad digitaalse õpivara ise. Samuti toodavad sisu ka õpilased. Kodutöid tehes jagatakse näiteks Facebooki vestlustes matemaatika ülesannete lahendusi või vaadatakse mõistete tähendusi Wikipediast. IKT-d saab koolitöös aga targemalt ära kasutada, et lõpetajate e-oskused oleksid piisavad. Hariduses peab tekkima tasakaalupunkt, kuidas seadmed- õppematerjalid IKT abil ära seome. Piltlikult öeldes peame õpetama noori tehnoloogiat targemalt kasutama ehk ka vihikud-õpikud tuleb viia sinna, kus noored enamasti on: nutiseadmetesse ja arvutitesse.“

Anneli Heinsoo, ITL president: „Koolikülastusel oleme kogenud, et koolidel on kaasaegsed seadmed isegi olemas, kuid õpetajad ei oska neid kasutada. Tugi haridustehnoloogide näol, kes juhendaksid õpetajaid, kuidas neid arvuteid-printereid-nutitahvleid rakendada õppetöös, on veel nõrk. Koolidele ja haridustehnoloogidele pakub tuge Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA), kes tegeleb selle nimel, et iga haridustaseme lõpetajatele oleks tagatud tänapäevased digipädevused ning IKT tark kasutamine õpetamises ja õppimises ning õppetöö korraldamises tõstaks õppe kvaliteeti. Ka ITL on üldhariduskoolide noortele suunatud projektide abil õpetajatele toeks.“

Toomas Mõttus, ITL juhatuse liige: „Nii nagu PDF raamat ei ole digitaalne, ajas muutuv õpivara, ei pruugi ka Facebook või internet noorte e-oskusi ja üldpädevust vajalikul määral arendada. Abimaterjali, mida õppetöös kasutada, küll on, aga seda on keeruline leida (raamatukogus, paberil, võõrkeelne jne) ning see ei ole igas Eesti paigas samaväärselt kättesaadav. Ka tugevaid õpetajad ei jagu igasse kooli. E-õpivara abil saab nii sisu kui ka aine tugeva edasiandja tuua lastele lähemale sõltumata regioonist. Digitaalne õpivara peaks olema kättesaadav kõigile tasuta ning sõltumata seadmest. IKT sektor on valmis panustama oma inimeste aega, et luua keskkondi, kus õpilased saavad areneda ja omandada tööeluks vajalikke e-oskusi. Me ei saa olla juhtival positsioonil hariduse valdkonnas muudatuste eluviimisel, aga saame panustada oma aega ning olla nõustajana haridustöötajatele toeks.“

Meditsiinisüsteemis on nii Paananeni kui Mõttuse sõnul praegu probleemiks see, et andmete sisestamine ei ole arstidele mugav. Ka patsiendid ei saa ise andmeid ühtsesse süsteemi lisada. Seetõttu ei pruugi e-tervises olla väga palju infot. Suurem andmehulk aitaks aga paljusid terviseprobleeme ette näha. Heinsoo sõnul peab süsteem muutuma patsiendikeskseks ning teenused toetama ka tervise hoidmist.

Toomas Mõttus: “Sageli teavad inimesed juba arsti juurde minnes, millist rohtu peavad nad võtma, millises koguses, millal jne, sest info on tegelikult internetis olemas. Patsient soovib arsti kui professionaali kinnitust, kas see info kohandub ka talle. Kui lisaks arstidele on ka inimesel endal võimalus ühtsesse süsteemi andmeid sisestada, saavad ka arstid enam infot. Nii tekib inimese tervise digitaalne ajalugu. Mida rohkem on andmeid, seda enam paraneb analüüsitulemuste usaldusväärsus Nii saab juba järgmise põlvkonna haigusi ette näha ja ennetada.“

Tiit Paananen: „Tänapäeva patsiendil on palju rohkem informatsiooni. Nii nagu tõuseb patsiendi teadlikkus, kasvab ka tema nõudlikkus pikkade sammudega. Aja jooksul hakatakse eeldama, et see, mis mulle kättesaadav, on kättesaadav ka arstile samas mahus ja et arstil on minu tervisekäitumise osas sama informatsioon. Kui teavet sisestavad nii patsient kui arst, koguneb senisest enam väärtusikke andmeid. Kui need seotakse isikutest lahti, on paremini võimalik prognoosida ja diagnoosida erinevate haiguste kulgu. Andmete kogumine hakkab seega üha enam juhtima seda, kuidas meditsiiniteenust tarbime. Suuremate andmehulkade pealt näeb paremini, millised on inimeste käitumiste mustrid. Nii on ka arstid patsiendiga vestlusse astudes teadlikumad.“

Anneli Heinsoo: „Meditsiinis peame jõudma uuele tasemele, nõudlus selleks tuleb just patsiendilt. Järgmise 10-20 aasta jooksul pensionäride arv kasvab 20%. Seni on teenused olnud haiguse kesksed, inimese enda osakaal tervisehoiu teenuse kasutamisel aga kasvab ning üha rohkem hakkab meditsiin olema tervise hoidmise keskne. Meie, kes selleks ajaks jõuame pensioni ikka, tahame täna tegeleda oma haiguste ennetamisega. Võtmeks on siin personaalne meditsiin. Inimesena saame siis ise väga palju ära teha. Samuti on oluline see, et süsteemid muutuksid patsiendikeskseks.“

Toomas Mõttus: „Ka haiglad ise on tegelikult muutusteks valmis. Meditsiini sektoris ei ole kindlasti töötajaid, kes tahavad halba teenust osutada.. Praegu ei ole seaduses määratletud, kuidas peab olema patsiendi enesetunne pärast visiiti. Seetõttu ei ole sellele ka e-tervise mõõdikutes tähelepanu pööratud. Standardid peaksid aga lähtuma patsiendi heaolust, mitte tehnilistest aruandlustest.“

IKT sektori esindajad leiavad, et IKT-d saab kõigis sektorites senisest palju tõhusamalt ära kasutada, et leevendada tööjõupuudust, ning suurendada efektiivsust. Visioon arengust koostöös IKT-ga peab tulema aga valdkonna seest. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liikmete tugi teiste sektoritega koostöös on sotsiaalne vastutus.

Tiit Paananen: „IKT lahendusi kasutame Eestis siiski vähe nii hariduses, tööstuses, meditsiinis,.. Potentsiaal tootlikkust tõsta on olemas ning IKT saab siinkohal abiks olla. Selle tulemusena suureneb lisandväärtus, tõuseb töötasu, paraneb elukvaliteet jne. IKT ongi heaolu allikas, mis on aastaks 2020 ära realiseeritud. Muu lisaväärtuse kasvu – märkimisväärselt suurenev sisseränne või kasvav tööealine elanikkond, ootamatud väärtuslikud maavaraleiud vms – ei ole väga tulemas. Eestis on ebatõenäoline leida muud lisandväärtust, et suurendada majanduskasvu.“

Jüri Jõema: „Küsimus ongi tegelikult efektiivsuses. Raha hulk ei suurene, samas on olemas kõik tehnoloogilised vahendid, et neid suuri „masinaid“, nagu haridus ja tervishoid efektiivsemaks muuta. Surve kasutajatelt on suur. Samas peab muutused saavutama sama või isegi väiksema rahahulgaga. IKT saab siin paljuski abiks olla. See ongi Eesti tänane potentsiaal.

Tiit Paananen: „Lahendused, kuidas ravida IKT abil näiteks peavalu või suunata noored koolides riiklikku õppeprogrammi toetavat e-õpivara kasutama IKT abil, ei tule IKT sektorilt. Nägemus, kuidas IKT vahendeid kasutada visiooni ellu viimisel, saab tulla igast sektorist endast. Usaldame õpetajate ja meditsiinitöötajate kompetentsi metoodika välja töötamisel. Samuti peavad need inimesed, kes lahendusi disainivad, saama aru nii teiste sektorite protsessidest kui ka mõistma, mida on võimalik tehnoloogiaga saavutada.“

Anneli Heinsoo: „ Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liikmete tugi on sotsiaalne vastutus: saame olla teistele sektoritele toeks tehnoloogiliselt pädeva nõuandjana ja oleme alati valmis koostööks.“

Järgmine ITL ja BNS ümarlauadebatt toimub 2014. a sügisel.

Täiendav teave:
Jüri Jõema
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)
6177145
jyri.joema@itl.ee
www.itl.ee