ITL tunnustas aasta tegijaid

24. märts 2023

ITL kuulutas välja sektori aasta tunnustuse saajad 2022. aastal tehtu eest.

Aasta Tegu 2022 on Eesti küberjulgeoleku tagamine – saajaks Riigi Infosüsteemi Ameti küberturbe meeskond; Aasta Tegija 2022 tiitleid anti kaks: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile otsustava tegutsemise eest Eesti inforuumi kaitsmisel ning maailmanäituse Dubai EXPO 2020 meeskonnale Eesti eduka esindatuse tagamise eest; Aasta Läbimurdja 2022 tiitli sai kõrgtehnoloogiaga tegelev idufirma GScan.

ITL-il on kombeks oma sünnipäeval tunnustada sektori auhinnaga neid inimesi, kelle ideed, algatus või tegevus on oluliselt mõjutanud meie valdkonda Eestis või Eesti elu laiemalt.

ITL-i Aasta Tegu tähistab konkreetset algatust, millega vastaval aastal IT-valdkonda positiivselt üllatati. „Mõnes mõttes on tegu seekord märkamatu, ja just seepärast me seda esile tõstamegi,“ selgitab ITL-i tegevjuht Doris Põld. „Aasta Tegu 2022“ saab RIA küberturbe meeskond Eesti digiökosüsteemi probleemideta toimimas hoidmise eest olukorras, kus küberründed on mitmekordistunud. „Oleme tänulikud, et RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) jälgib küberruumis toimuvat ööpäev läbi ning panustab sellesse, et ennetada intsidente ning aitab neid lahendada. Ega pärast 2007. a. küberrünnakuid ja Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainale muudmoodi ei saagi. Kuna suuremaid küberintsidente, mis meie elutähtsaid teenuseid või kriitilist taristut ja seeläbi meie tavaelu liialt mõjutaks, toimunud pole, järelikult on meil riigi küberturvalisuse tagamine väga kompetentsete kaitsjate kätes.“

Gert Auväärt ja Tõnu Tammer RIA-st

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse keskuse juhi Gert Auväärdi sõnul on selline tunnustus väga motiveeriv ja meeldiv tagasiside tehtud tööle. “Küberruumis ei ole kunagi vaikne, mistõttu tuleb alati olla valmis reageerima, parimal juhul juhtumeid ennetada. Oleme pingutanud selle nimel palju ning hingame hetkeks kergendunult, sest viimasel aastal ei toonud ükski küberintsident kaasa tagajärgi, mis oleks otseselt mõjutanud inimeste turvalisust või igapäeva elu. Selline tulemus on võimalik vaid tänu tihedale koostööle teenusepakkujate, teiste riigiasutuste ja eraettevõtetega, kes kõik panustavad süsteemide turvalisuse ja valmisoleku tõstmisse ja reageerisid reaalajas operatiivselt RIA abipalvetele ja ohuhinnangutele. Kindlasti ei saa loorberitele puhkama jääda, vaid seda tööd tuleb jätkata, et tagada normaalne ühiskonna toimimine keerulises geopoliitilises olustikus,“ ütles Auväärt.

“Iga inimese teadlik ja tähelepanelik käitumine aitab kaasa, et Eesti elu oleks turvaline. Küberruum ja füüsiline maailm on lahutamatud, mõlemas on igal teol või tegemata jätmisel tagajärg. Teisisõnu tuleb olla valvas. Kahjuks on endiselt üheks intsidentide toimumise juurpõhjuseks inimeste vähene teadlikkus, mistõttu on üks meie eesmärke teadlikkust pidevalt tõsta,“ märkis Auväärt.

ITL-i „Aasta Tegija 2022“ tunnustuse sai Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) otsustava tegutsemise eest Eesti inforuumi kaitsmisel Venemaa sõjapropaganda eest koostöös oma partneritega. „Venemaa sõda Ukrainas lakmuspaberiks parimate partnerite tuvastamisel, just parima koostööpartnerina tahame liiduna TTJA esile tõsta,“ selgitab liidu tegevjuht Doris Põld. „Koos sideettevõtetega suudeti keerulises olukorras ajasurve all leida lahendus Vene-vastaste sanktsioonide rakendamiseks – superkiiresti reageeriti vaenu õhutavate telekanalite taasedastamise ja veebiplatvormide blokeerimisega Eesti riigi territooriumil.“

ITL-i juhatuse liige Allan Aedmaa koos TTJA peadirektori Kristi Talvingu ja TTJA ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla.

TTJA peadirektori Kristi Talvingu sõnul on amet Eesti inforuumi kaitseks koos ITL-i ja teiste era- ning avaliku sektori partneritega tänaseks piiranud ca 150 veebilehe ja 50 telekanali kättesaadavust. „Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse uuringutest selgub, et Vene kanalite mainimine olulise infoallikana on aastaga langenud 33%-lt 11%-le ning usaldatavus 40%-lt 18%-le. Nende numbrite põhjal võib öelda, et töö Eesti inforuumi kaitsmisel on olnud tulemuslik. Kuigi palju on juba tehtud, siis inforuumi monitoorimine jätkub, internet on põhjatu. Keelamine ei ole siiski võluvits, peame riigis hea seisma ka alternatiivse meediasisu pakkumise ja meediahariduse arendamise eest.“

ITL-i „Aasta Tegija 2022“ tunnustuse sai Dubai EXPO 2020 meeskond Eesti eduka esindatuse tagamise eest maailmanäitusel Dubai EXPO 2020. ITL-i tegejuht Doris Põld ütleb, et maailmanäitusel käegakatsutava Eesti kandle asemel rendipaviljonis digiriiki tutvustada oli paras pähkel, mille lahendamisega Eestit esindav meeskond suurepäraselt hakkama sai. „Maailma tehnoloogiaturul osalemiseks oli meie paviljoni valitud fookus e-Eestile õige hetk. Vormist tähtsamaks sai Lähis-Idas toimuval EXPO-l sisuline töö ekspordi ning äridiplomaatia alal. Dubais oli kogu maailm kohal, tänu Eesti paviljoni esindajate tõhusale võrgustikutööle said eestlased palju kontakte ning tähelepanu. Oleme tänulikud, et viidi ellu eraettevõtete ja erialaliitude koostöös välja võidetud võimalus maailmanäitusel osaleda.“

SA Dubai EXPO 2020 juht Andres Kask

Sihtasutuse Expo 2020 Dubai Eesti esinduse juht Andres Kask ütleb, et maailmanäitusel väljas olemine on suur meeskonnatöö. „Tegelikult saab ka ITL-i koos ettevõtetega, kes otsustasid Dubai Eesti paviljoni panustada, nimetada selle meeskonna liikmeteks. Ühtekokku osales näitusel 42 Eesti ettevõtet, kes kõik panustasid paviljoni ehitusse ja korraldusse. See on hea näide era- ja riigisektori koostööst Eesti esindamisel maailmas. Meie digitaalsed saavutused on jätkuvalt maailma jaoks huvipakkuvad, nende abil me eristume teistest riikidest ja need aitavad meil sektorite üleselt uusi kontakte ja võimalusi luua. Näiteks Eesti paviljonist alguses saanud restoran avas hiljuti uksed Abu Dhabis ja edendab nüüd Araabias Eesti toidukultuuri.“

ITL-i „Aasta Läbimurdja 2022“ tunnustuse sai GScan äriarenduse ja teadusinnovatsiooni sümbioosis tekkinud kõrgtehnoloogilise lahenduse eest, mille potentsiaal on nii sektorite ülesena kui ka globaalses mastaabis suurem kui praegu arvatagi oskame. Selleks on looduslikul müüonkiirgusel põhinev tomograaf, mille abil on näiteks piiripunktides võimalik tuvastada pagasis olevaid keelatud ning ohtlikke esemeid ja aineid. „GScan on hea näide, kuidas algselt ulmevaldkonda kuuluvast ideest on suudetud teaduse ja ettevõtete edukas koostöös päriselt toimiv kõrgtehnoloogiline lahendus,“ selgitab ITL-i tegevjuht Doris Põld. „ITL usub, et Eesti majanduse lisandväärtuse kasv saab tulla innovaatilistest ettevõtetest, kes teevad koostööd ülikoolidega. GScan on musternäide sellest, kuidas teadus on ärisse jõudnud, seda soovime teistele eeskujuks tuua ja tunnustada.“

Hannes Plinte ja Märt Mägi GScanist

GScani asutaja Hannes Plinte selgitab, et süvatehnoloogia juures on meeskonna roll ülioluline. „Vaja on usku ja kannatust. Ettevõttes GoSwift algselt väikesemahulise T&A projekti realiseerumine GScani päris tooteks võttis aega seitse aastat ja sellega on täna seotud 40 inimest, 20 ingelinvestorit, koostööpartnerid ning suur avalikkuse huvi. Loodame, et meie usk ja kannatlikkus julgustavad teisigi proovima ulmelisi ideid koos teadlastega tehnoloogiaäriks muuta.“

Aasta auhindade kandidaate said esitada ITL-i liikmed ning koostööpartnerid, lõpliku otsuse tegi ITL-i juhatus. Varasemad auhindade saajad.

ITL on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone ühendav erialaliit. Liidu peamine eesmärk on soodustada IKT sektori äri Eestis, pakkuda lisandväärtust Eesti majandusele ning hõlbustada ettevõtete vahelist koostööd.

Fotod: Sadu-Triste Juurikas, Sadu Photo

ITL-i pressiteade 24. märts 2023