ITLi juht pärast valimisdebatti: Milline saab olema uus digiväeline koalitsioonileping?

„Digiväelised valmislubadused annavad lootust, et koalitsioonilepingusse võiksid leida tee nii teaduse rahastamine, andmekasutuse soodustamine, ettevõtete aruandluskohustuse automatiseerimine, tehisintellekti kasutamine kui ka kodanikukeskse riigi arendamine,“ arutab erakondade valmislubadusi innovatsiooni ja digiteenuste vallas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juht Doris Põld.

Debatti saab järele vaadata:

ITL-i ja Asutajate Seltsi korraldatud tehnoloogiasektori valmisdebatis selgus, et kõik suuremad kaheksa erakonda lubavad investeerida inimestesse. Eriti oluliseks peetakse hariduse ja teaduse rahastamist ning doktoriõppe osakaalu suurendamist. Kui võtta kaheksa erakonna teadus- ja arendustegevuste rahastuse lubaduste keskmine, siis tulevikus peaks suunatama 2,8% SKP-st teadus- ja arendustegevusse – sellest osa finantseeriks riik ja osa ettevõtjad.

ITL-i juhi Doris Põllu sõnul on inimressurss ettevõtetele üks kallimaid investeeringuid ning tihti jääb kogu ettevõtte areng selle taha, et pole kvalifitseeritud töötajat. Debatil toodi välja, et riigil tuleb tagada piisava hulga kõrgelt haritud spetsialistide olemasolu ning reaal-, inseneri- ja täppisteaduste doktoriõppesse tuleb suunata rohkem raha. „Erakondade seisukohaga saab siin ainult nõustuda. Teadlased aitavad meil lahendada tuleviku väljakutseid – olgu selleks julgeolekukriis, digi- või rohepööre,“ selgitas Põld.

Erakondade valimislubaduste põhjal võib koalitsioonileppesse oodata fookusteemana andmepõhisust. Selleks, et ettevõtted saaksid andmeid paremini koguda ning nende pinnalt tööprotsesse ja teenuseid optimeerida ja paremaks muuta, on vaja, et riik soodustaks andmekasutust. „Esiteks peab riik looma soodsa pinnase andmete kasutamiseks ja võimalused neid targasti ära kasutada ning analüüsida. Teiseks saab riik olla eeskujuks, kuidas tehnoloogia kaudu saavutada suuremat efektiivust,“ rõhutas ITL-i juht.

Debatil argumenteeriti, et praegu on Eestis ametnikke rahvastikust 1% ning viimase kümne aasta lõikes on ametnike arv aina kasvanud. „Erakondade esindajad viitasid asjaolule, et nn silotornide juurde ehitamise ja suurendamise asemel peaksime andmeid targemini ära kasutama ja automatiseerima, kus võimalik. Suuname parem oma inimesed andmesisestusest või -kontrollist olulisemaid ülesandeid lahendama,“ lisas Põld, kelle sõnul peame kahaneva rahvastiku tingimustes kriitiliselt küsima: millist osa meie tööst saaks ära teha tehnoloogia?

Kolmas suur teema erakondade lubadustes on ettevõtete aruandluskohustuse lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks, aga ka soodsamaks muutmine. „Erakonnad olid vägagi teadlikud tänasest situatsioonist, kus meil on üle 420 erineva aruande, mida ettevõtted peavad riigile esitama ning nõustuti, et see pole normaalne. Debatis osalenud olid ühel meelel ning rõhutasid, et riik peab ettevõtjalt andmeid küsima üksainus kord, mitte kaks ega kolm,“ rääkis Põld.

E-arvete ja e-kviitungite kehtestamisele hääletasid vastu kaheksast erakonnast Isamaa ja Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kes arvasid, et see rikub ettevõtlusvabadust ja riigi sunniga ei pidavat saama oodatud tulemusi. Ülejäänud erakonnad – Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised, Parempoolsed, Keskerakond ja Eesti 200 – jagunevad laias laastus pooleks: need, kes pooldavad e-arvete kohustuslikuks muutmist ettevõtetele ja need, kes pooldavad riigipoolset tungivat soovitust või nn nügimist.

„Meie digiriigi jätkusuutlikkuse tagamisega on ka enamus erakondi nõus – selles suunas on juba tehtud häid samme riigi poolt, kuid kindlasti on see teema, mida ei tohi unustada ka järgmine valitsus, kuna siin seistakse muuhulgas meie riigi küberturvalisuse ja tõrgeteta toimimise eest,“ lisas Põld.

ITL-i juhi sõnul võib üldises plaanis erakondade digiväeliste valmislubadustega rahul olla. „Ollakse ühel meelel, et Eestil on vaja tõsta innovatsioonivõimekust. Sel teemal enam ei vaielda,“ lisas Põld. Tema sõnul tuleb koalitsioonis saada aga kokkuleppe kõige tähtsama osas. Vajalik oleks selgelt ära sõnastada pikk vaade, kuhu need lubadused meid aastaks 2035 viivad. Sellele vajadusele viitasid ka Sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 – oluline on sõnastada fookusteemad ning selles suunas ühiselt tegutseda. „Loodetavasti mõeldaksegi koalitsioonilepet tehes pikemaajaliselt riigi arengule, mitte ainult üksikute lubaduste täitmisele,“ ütles Põld.

ITL-i visioon nutikast Eestist aastal 2035 seab fookusse kasutajasõbralikuma ja kodanikukeskse riigi, kus on mugav ja loogiline ettevõtlus- ja elukeskkond. Doris Põllu sõnul võiks Eesti järgmine verstapost olla just julge ja efektiivne riik, mida iseloomustavad inimesekeskus ja innovaatilisus. Selle saavutamiseks tuleb erakondade üleselt leppida kokku, kuidas tagada innovaatiline ja kestlik majandus, talentide järelkasv ning tõhus ja toetav riigikorraldus.

Praeguste digiväeliste valimislubaduste foon on Põllu sõnul optimistlik ning ta usub, et kui lubadused reaalsuseks saavad, muutub Eesti innovatsiooni abil paremaks elukeskkonnaks. „Võtmetähtsusega on koostöö ja siht, et õiges suunas liikuda,“ rõhutas ITL-i juht.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) ja Asutajate Seltsi 13. veebruaril korraldatud valimisdebatil „Eesti elu digivõimendis“ arutasid erakondade esindajad selle üle, kuidas nad innovatsiooniga Eesti elu paremaks muuta plaanivad.

ITL 15.02.2023