ITLi kampaania käigus valmis turvalise AI kasutamise hea tava

AI ehk tehisintellekt oleks nagu juba kõikjal. Ometi on väga palju sellist, mida just ärilisel eesmärgil tehisintellekti kasutamisel mõelda tuleb, aga enamasti ei tulda selle peale. IT-ettevõtjad võtsid taas teema ette ning korraldasid teist korda küberturvalisuse kampaaniat, kus seekord keskenduti turvalisele tehisintellekti kasutamisele. Osalema otsiti väike või keskmise suurusega ettevõtteid, kes on kaasanud oma äriprotsessidesse olulisel määral tehisintellekti ning kes olid valmis laskma ITL-i turvaekspertidel hinnata enda AI-põhiste süsteemide ja toodetega seotud riske. Kampaanias osalesid Eesti ettevõtted Moticheck ja Flowit Estonia.

Kuigi järgmisel aastal möödub tehisintellekti termini kasutuselevõtmisest juba 70 aastat, on tehisintellekti tehnoloogiate kasutamine olnud nüüd tõusutrendis alles pärast suuremat läbimurret pildituvastusel ning suurte keelemudelite kasutuselevõtul. Pakutakse, et selle turu suurus peaks 2027. aastaks ulatuma 407 miljardi dollarini.

„Eestiski on tehisintellekti kasutuselevõtt olnud vähemalt jutu tasemel tormilises tõusutrendis,“ selgitab ITL-i infoturbe nõukoja juht Kalev Pihl. „Tehisintellekti lahendused on osa automatiseerimise ja digitaliseerimise suurtrendist, millega me kõik nii era- kui ka tööelus iga päev kokku puutume. ITL peab tehisintellekti tarka ja hästi juhitud kasutuselevõttu kriitiliseks Eesti konkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmiseks. Samas oma äri juhtimisel on vaja mõista, et endiselt pole tasuta lõunaid ning võimas abiline toob kaasa uued riskid, mida sobival määral siis tuleb maandada, vältida või millega leppida.”

Kampaanias osalenud juhtimistarkvara ettevõtte Moticheck tegevjuhi Martin Rajasalu sõnul kasvab Eesti turul kiiresti nii vajadus kui ka huvi tehisintellekti ja andmepõhiste lahenduste vastu organisatsioonide juhtimises ja tööheaolu parandamises. „Tehisaru on jõudnud liivakastieast välja ja muutunud oluliseks väärtust loovaks tööriistaks nii tippjuhtidele kui teistele juhtidele organisatsioonides,” avas Rajasalu valdkonna trende. „On oluline, et juhtimisalased tarkvaralahendused oleks turvalised ja ohud maandatud, eriti kui kaalul on tuhandete inimeste igapäevane heaolu töökohtadel. Seetõttu oli tänuväärne võimalus kasutada kampaania raames Eesti ekspertide laia oskusteavet, mis aitasid lisaks meie enda kaardistustele näha teenust kõrvalpilgu läbi, leida võimalikke komistuskohti ning andsid mõtteainet edasisteks sammudeks tootearenduses,” lisas Motichecki tegevjuht.

„Andmed on uus kuld, sellel põhineb ka oluline osa meie pakutavast teenuseportfellist,“ ütleb ITL-i liikmena end kampaanias osalemiseks üles andnud ettevõtte Flowit Estonia partner ja tegevjuht Andres Aavik. “Samas tekitavad andmed ja nende töötlemine, eriti tehisintellekti abil, olulisi riske. Küsimused kas me saame oma andmeid usaldada ja kas me oleme kindlad, et välised osapooled neile andmete ligi ei pääse, on täna tähtsamad kui kunagi varem. Kampaania abil saime kinnituse endale, et oleme õigel teel ning kindlustunde ka oma klientidele.”

Ka AS Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov leiab, et õigesti kasutusele võetud tehisintellekt võib tõsta ettevõtte efektiivsust, kuid juurutaja peab arvestama ka küberturbe, õigusküsimuste ja ohutusega. „Meie soov on, et Eestis oleks veelgi rohkem neid ettevõtteid, kes tehisintellekti abil end efektiivsemaks muudaksid. Meie kasutatud metoodika sobib väikestele ettevõtetele, aga aitab ka suuri.” Lisaks Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) ja Cybernetica koostöös loodud metoodikale hindas OIXIO meeskond projektis osalenud ettevõtete pilvetaristuga seotud turvariske.

Kampaania käigus valmis ettevõtete ja ekspertide arutelude tulemusel „Hea tava tehisintellektisüsteemide loomisel“, mis on suunatud AI lahendusi turul pakkuvatele IT-ettevõtetele ITL-is, ent nende järgimist saaksid selgesõnaliselt nõuda ka teiste valdkondade ettevõtted oma IT teenusepakkujalt.

Hea tava leiab ITL-i veebilehelt https://itl.ee/turvalineAI/. Hea tavaga liitumiseks edastage heleri.vahemae@itl.ee teie ettevõtte allkirjaõigusliku isiku nimi, isikukood ja meiliaadress, siis saadab Heleri allkirjastajale täpsemad juhised allkirjastamiseks.

Kampaaniasse panustasid ITL-i liikmed Cybernetica, SK ID Solutions, OIXIO, Lean Digital ja CybExer Technologies.

Põhjalikuma käsitluse tehisintellekti ja masinõppe tehnoloogia riskide ja nende leevendamise võimaluste kohta tellis Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) Cyberneticalt ((vt metoodikas peatükki nr 8).

Fotod lõpuürituselt SK ID Solutionsi kontoris ITL-i Facebookis.

ITL-i pressiteade 13.02.2025