Jevgeni Ossinovski: Koolidesse ja õppeainetesse peab jõudma üha enam innovaatilisi õppemeetodeid

18. aprill 2021

Tallinna Ülikoolis täna toimunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL-i) ja Microsofti hariduskonverentsil „IT-revolutsioon või –evolutsioon“ tõdeti, et digitehnoloogiline pööre koolides võimaldab õpetajatel jõuda iga õpilaseni vastavalt tema hariduslikele vajadustele ning muudab õppetöö motiveerivaks. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski märkis konverentsi avakõnes, et nutikate hariduslahenduste kasutuselevõttu tuleb innustada. „Täna on noortel väga

Tallinna Ülikoolis täna toimunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL-i) ja Microsofti hariduskonverentsil „IT-revolutsioon või –evolutsioon“ tõdeti, et digitehnoloogiline pööre koolides võimaldab õpetajatel jõuda iga õpilaseni vastavalt tema hariduslikele vajadustele ning muudab õppetöö motiveerivaks.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski märkis konverentsi avakõnes, et nutikate hariduslahenduste kasutuselevõttu tuleb innustada. „Täna on noortel väga lihtsasti võimalik veebist eri faktiteadmisi leida. Seetõttu on eriti oluliseks muutunudki just see, kuidas faktipõhiste teadmiste kõrvale luua seosed, et teemat laiemalt mõista,“ märkis minister. Ta tõi välja, et Eestile käiks ilmselt üle jõu hariduslike erivajadustega noorte õpetamine viisil, kus luuakse palju väikesi klasse ja palgatakse lisaõpetajad. Lahendus võib olla digitehnoloogias, mille laiem kasutamine tunnis lubab õpetajal anda igale noorele, sealhulgas väga andekale noorele, just tema võimete kohaseid ülesandeid. „Õpetamine peab olema motiveeriv ja innustav. Näiteks ei suuda ma uskuda väiteid, kus õpilased ei ole kaheteistkümne aastaga koolis keelt selgeks saanud, sest neid see ei huvita. Kindlasti lasub osa vastutusest siin ka õpetajal ja õpetamise metoodikal,“ tõdes minister.

BCS koolituse juhataja ja pikaaegne IT-koolitaja Urve Mets tõdes, et õpilased lausa igatsevad digilahendustega senisest enam läbipõimitud ainetunde, sest arvutid ja internet on noorte jaoks nende loomulik keskkond. „Väljaspool kooli ümbritseb noori kõikjal tehnoloogia. 99,3% Eesti õpilastest kasutab arvutit ning õpilaste juurdepääs tehnoloogiale on hea – oleme selle näitajaga kuuendad maailmas,“ selgitas Mets. Ta lisas, et üks kord nädalas „klassikalist“ informaatikat kooli arvutiklassis ei ole õpilaste jaoks piisav ning muutus peab algama ennekõike õpetajate ja koolijuhtide avatud suhtumisest uuendustesse.

Jõhvi Riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea kinnitas, et soovib loodavasse gümnaasiumisse võtta kaasa võimalikult vähe vanu paradigmasid ja õppemeetodeid. „Kõige olulisem on see, et õpetajad ja kooli juhtkond usuvad muutustesse ja julgevad võtta riske,“ ütles Valgepea. Ta lisas, et tehnoloogia arenebki revolutsiooniliselt, aga inimese roll on evolutsiooniliselt selle arenguga kaasas käia.

Konverentsil toimus neli näidistundi, kus õpetajatel, koolijuhtidel, haridusametnikel ja teistel osalejatel oli võimalus ise proovida, mis tunne on õppida ainetunnis, kus õpe on läbi põimitud nutilahendustega, ja arutleda, kuidas seda oma koolis rakendada.

Oulu Metsokangas kooli algklasside õpetajad Jaana Hekkanen ja Päivi Luukkonen andsid avastusõppe metoodikal põhineva algklassidele näidistunni „Soome metsloomad,“ kus õpilased otsisid internetist infot metsas elavate imetajate kohta, jätsid meelde fakte ja infot nende loomade kohta ning koostasid kogutud info põhjal ühiselt pilvepõhise digitaalse raamatu. „Julgustame õpilasi eri allikatest infot hankima, seda analüüsima ja struktureerima, nõnda et info kildudest moodustuks lõpuks kokku loogiline tervik,“ selgitas Oulu Metsokangas kooli õpetaja Jaana Hekkanen.

Digilahendustest läbi põimunud näidistunnid andsid veel Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli keemiaõpetaja Martin Saar, Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktor ja bioloogiaõpetaja Rando Kuustik ning Sertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihl.

Konverentsi lõpudebatil tõdeti, et nutikate hariduslahenduste kasutamine aitab vähendada koolist väljalangevust ning valmistab noori paremini ette tööturu jaoks. Debatil arutlesid Õpilasliidu juhatuse esimees Lele Luup, Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov, Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi ja Mihhail Kõlvart, Tallinna abilinnapea hariduse, kultuuri, noorsoo, spordi ja integratsiooni alal.

Konverents oli osa üle-euroopalisest kampaaniast „E-oskused tööelus 2014“, mille eesmärgiks on tõsta kodanike teadlikkust tööalaste e-oskuste täiendamise vajadusest.

Vaata hariduskonverentsi programmi siin.

Lisainfo:

Liia Ringo
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu kommunikatsioonijuht
liia.ringo@itl.ee
tel. 56659699

Kadri Kukk
Microsofti Baltikumi PR-juht
a-kakukk@microsoft.com
tel. 53446904