Kaubandus-Tööstuskoja ülevaade Eestis töötavate välismaalaste töötasudest
06. mai 2019Kaubanduskoja tellitud ning statistikaameti koostatud analüüs lükkab ümber müüdi, et Eestisse tulevad vaid odavat ja lihtsat tööd tegevad välismaalased. Analüüsi tulemustest selgub, et Eestis elamisloa alusel töötavate välismaalaste töötasu ületas 2018. aastal Eesti keskmist rohkem kui kolmandiku võrra. Ka lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased teenivad keskmisest kõrgemat tasu, näiteks ehituses ligi 20 protsenti sektori keskmisest rohkem.
Elamisloaga välismaalaste keskmine töötasu 1654 eurot
2018. aastal töötas Eestis elamisloa alusel ca 5700 välismaalast, kelle keskmine töötasu oli 1654 eurot. Võrdluseks, Eesti keskmine töötasu oli eelmisel aastal rohkem kui 400 euro võrra sellest väiksem.
Enamikel tegevusaladel oli elamisloaga Eestis töötavate välismaalase töötasu 2018. aastal kõrgem kui vastava sektori keskmine. Näiteks info ja side valdkonnas teenisid elamisloaga välismaalased üle 1300 euro, tervishoius üle 1000 euro, hariduses üle 900 euro ning hulgi- ja jaekaubanduses üle 600 euro rohkem kui sektoris keskmiselt. Ka töötlevas tööstuses ning ehitusel töötavate elamisloaga välismaalaste keskmine töötasu ületas sektori keskmist.
Tuhandete lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste töötasu ei maksustata ilmselt Eestis
Politsei- ja piirivalve andmetel registreeriti 2018. aastal veidi vähem kui 20 000 lühiajalist töötamist. Statistikaametil õnnestus üles leida ca 13 000 registreeringut, mille puhul jäid ka tööjõumaksud Eestisse. Ülejäänud juhtude puhul võib eeldada, et välismaalased tulid Eestisse tööle mõnest teisest liikmesriigist (nt Poolast) ning ka nende maksutulu jäi teise riiki. Võib esineda ka juhtumeid, kus inimene registreeritakse lühiajaliselt tööle, kuid ta ei asugi siia tööle või ta töötab n-ö mustalt.
Kõige rohkem lühiajalisi töötajaid registreeriti eelmisel aastal ehituses ja töötlevas tööstuses. Nende kahe valdkonna puhul oli lühiajaliste töötajate keskmine töötasu suurem kui sektori keskmine. Näiteks ehitussektori keskmine palk oli eelmine aasta 1264 eurot, kuid lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele maksti sektori keskmisest ca 20 protsenti rohkem ehk üle 1500 euro. Ka paljudes teistes valdkondades ületas lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste töötasu sektori keskmist.
Riigil puudub hea ülevaade välismaalaste palkadest
Riigil ei ole täna ilmselt teada, kui suur on elamisloaga Eestis töötavate või lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste keskmine töötasu ning seda ka sektorite lõikes. Kaubanduskoda esitas vastava päringu nii siseministeeriumile kui ka politsei- ja piirivalveametile, kuid pärast mitut kuud ootamist ei ole meile vastatud. Ei ole ka silma jäänud, et riik oleks sellist infot avalikkusega jaganud või välistööjõuga seotud poliitikate tegemisel kasutanud. Terviklik ülevaade välistöötajatele makstavast töötasust on aga vajalik taustamaterjal, et välistööjõu regulatsioonidega seoses teha mõistlikke ja kaalutletud otsuseid, mitte lähtuda emotsioonidest ja sisetundest.
Riigil on mõistlik soodustada elamisloaga töötamist
Välistöötajate palgastatistika näitab, et elamisloaga Eestis töötavate välismaalaste palgatase on oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine palk või vastava sektori keskmine palk. Seetõttu oleks igati mõistlik, kui riik hakkaks senisest rohkem eelistama elamisloaga töötamist. Täna oleme aga jõudnud olukorda, kus sisserände piirarv täitub juba enne aasta algust ning tööandjatel on väga keeruline võtta välismaalane tööle elamisloa alusel ning selle asemel eelistatakse lühiajalist töötamist, mille puhul võivad riigil jääda saamata tööjõumaksud.
Täpsemalt: Välismaalaste palgastatistika