Koalitsioonileppest ei paista digipööret

E-riik ja infoühiskond on saanud leppes praegusele ajale kohaselt tähelepanu, kuid pisut ettevaatlikuks teeb, et e-riiki ja riigivalitsemist käsitletakse leppes eraldi. Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu seisukoht on, et riigireformi loogiline osa on samaaegne riigi teenuste reform ning digitaalne transformatsioon, st juhtimise ja avaliku halduse digipööre. Neid kahte protsessi tuleb vaadata koos – elame ju infoühiskonnas.

Eesti vajab hädasti kolme suure digipöörde käivitamist – riigi, majanduse ja tehnoloogiahariduse digipööret.

1. Riigi digipööre. Riigi teenuste uuendamine plaanitud tempos jääb jalgu tarbijate ootustele ning ka riigireformile, kui seda tõsiselt võetakse. Selleks tuleb riigireformi loogiliseks osaks tuua riigi teenuste reform samal ajal digitaalse transformatsiooni üksuse loomisega, mille ülesanne on käivitada kiiremini uue põlvkonna digitaalsete vahendite abil osutatavad teenused. Sealhulgas tuleb arvestatav osa teenuste osustamisest delegeerida eraettevõtetele.

2. Majanduse lisandväärtuse hüpe ja majanduse digipööre. Pikaajalise edu tagamiseks tuleb luua terviklik programm, mis kujundab Eesti majanduse ümber kõrgema lisandväärtuse loojaks. Selle majanduse keskmes on teadusega koostöös loodud nutikad tooted ja teenused. Hetkel on leppes esile toodud üksikuid komponente, näiteks, et ka ettevõtjad saavad teadus- ja arendustegevuseks kaasrahastust ning teadlasi ja teadusasutusi motiveeritakse panustama turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse. Lühiajalise lisandväärtuse kasvatamiseks vajame kristallselget plaani Eesti majanduse järsuks automatiseerimiseks, digitaliseerimiseks ja robotiseerimiseks, et jõuda Euroopa Liidu maade hulgas 19. kohalt esikümnesse.

3. Tehnoloogiahariduse hüpe. Kogu elanikkonna digioskused on leppes kenasti esile tõstetud. Samuti on meile oluline IT ja inseneriteaduste õpe läbivalt kõigis haridusastmetes. Tehnoloogia huvihariduse kohta plaani ei leidnud. Samuti teeb meid murelikuks, et reaal- ja loodusainete õpetajate puuduse leevendamiseks ei ole abinõusid välja pakutud. Positiivne on, et õppejõududele tagatakse konkurentsivõimeline palk ning doktorantuuris õppijate elujärge tahetakse parandada. Hariduse ja teaduse piisava rahastuseta ei saa oluliselt kasvada ka majanduse lisandväärtus.

Kaks sammu, mis jäid välja
Õnneks seistakse rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest ning toetatakse riigile loodud IT-lahenduste eksporti. Siiski kipub majanduse, ettevõtluse ja maksude osa leppes õhukeseks jääma. Kuhu me oma majandust liigutame? Meie hinnangul on leppest välja jäänud kaks olulist sammu.

Kõigepealt tuleb luua terviklik programm Eesti majanduse liigutamiseks kõrgema lisandväärtuse loojaks (tehnoloogia- ja haridussektor on valmis oma selge nägemuse esitama).

Teiseks tuleb lühiajalise lisandväärtuse kasvatamiseks teha selge plaan Eesti majanduse järsuks automatiseerimiseks, digitaliseerimiseks ja robotiseerimiseks. Ttööstus- ja tehnoloogiasektor suudavad tuua välja sisulised sammud, mida vaja teha.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit on valmis olema eestvedaja nii esimese kui teise sammu tegemisel. 

Artikkel ilmus Äripäevas 12. aprillil 2019