Konkurentsis püsimiseks tuleb tootmine digitaliseerida

Paljud ettevõtted on olnud olukorras, kus majanduskeskkonna ja tehnoloogia arengute tõttu tuleb ettevõttes hakata muudatusi ellu viima. Jagan metallitootmisettevõtte Hyrlese näitel kogemust, kuidas sammhaaval tootmist digitaliseerides jõuda tulevikutehaseni.

Tootmise digitaliseerimine on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, näiteks on tekkinud hirm, et automatiseerimise ja robotiseerimise käigus kaotavad paljud inimesed töö. Teisalt räägitakse, et me ei tohi jääda tootjana allhanke lõksu ja igavesteks sulasteks suurettevõtetele. Leian, et suhtumine digitaliseerimisega kaasnevasse ei peaks olema nii mustvalge, peame olema mitmekülgsemad. Meie valisime avatud lähenemise tee.

Igaühe jaoks erineva tähendusega
Tootmismahtude suurenedes tahab juhtkond saada väga kiiresti täpset ja adekvaatset infot selle kohta, mis tootmises toimub. Kus on nn pudelikaelad, mille tõttu midagi viibib – kas on vaja tööjõudu juurde palgata või uusi seadmeid soetada? See, mida tähendab kellegi jaoks tootmise digitaliseerimine, olenebki tegelikult ettevõttest. Näiteks Exceli ning tootmise planeerimise programmi kasutamine on mõne ettevõtte jaoks juba suur samm digitaliseerimise suunas. Hyrleses olime jõudnud olukorda, kus kasutasime kõiki üldlevinud tööriistu tootmise efektiivsemaks juhtimiseks: planeerisime tootmist 100-protsendiliselt majandustarkvara ERP-süsteemis, juurutatud oli korralik LEAN-juhtimise süsteem, meil on kolm levinumat ISO-sertifikaati.

Kui võtsime kasutusele ERPi, arvasime, et nüüd on kõik meie probleemid lahendatud. Selle kasutamise käigus tuli välja, et me ikkagi ei saa piisavalt sellist infot, mida meie tehase edasi arendamiseks vaja. Võtsime kasutusele parema personaliprogrammi, et saada ülevaade reaalsete inimressursside kohta – kes on kohal, keda vaja asendada. Tootmise kohta info saamiseks kasutasime seadmete efektiivsuse jälgimise programmi OEE. Ja ikkagi oli tunne, et otsustamine käib kõhutunde pealt.

Selge on see, et tahame teenida rohkem kasumit, suurendada lisandväärtust ja seeläbi panustada ettevõtte kasvu. Kui oled tehasesse kalli seadme või roboti ostnud, peab see valmistama võimalikult palju ja kvaliteetseid tooteid klientidele pakkumiseks. Siin tulevadki appi digitaalsed lahendused, mis võimaldavad seda efektiivsemalt teha.

Tahtsime teada, mis juhtub tootepartiiga – kas partiid liiguvad ühe ja sama kiirusega, kas seadmete vahel on erinevusi. Kui sellist analüüsi teha soovid, vajad enamat kui tavapärast IT-firmade pakutavat standardpaketti. Erinevaid ERPi, OEE, personali- ja tootmise planeerimise programme on turul palju, kuid digiteadmisi meil nappis. Tagantjärele võime öelda, et meie jaoks oli võtmeroll digitaustaga projektijuhil, kes suudab kogu vajamineva info vastavalt ettevõtte vajadusele integreerida ning tööle panna.

Kõigepealt on vaja plaani
Digitaliseerimisega ei saa alustada kusagilt „keskelt“ ning süsteemitult, teha tuleb suur eeltöö: on olemas tootmist efektiivsemaks muutvad seadmed, nende hooldus kontrolli all, personali kohta info digitaliseeritult olemas ja veel palju muud. Tulevikule mõeldes on vaja luua ajaline ning finantsiline plaan ehk innovatsiooniks tuleb planeerida korralik eelarve.

Olenevalt ettevõttest võib eelarve, mida näiteks järgmise viie aasta jooksul digitaliseerimisele planeerida, olla väga erinev. Kuigi kõik tootmisega tegelevad firmad maadlevad üsna sarnaste probleemidega, siis digitaliseerimiseks ei ole universaalseid lahendusi isegi sama valdkonna tootmisettevõtetele. Mis on meie tootmises probleemiks, ei pruugi seda olla teistel. Iga ettevõte peab välja selgitama probleemkohad ning looma oma teekaardi. IT-asjatundjad on selles osas toeks.

IT-ettevõtted pakuvad erinevaid lahendusi, kuid soetatavad programmid tuleb ettevõtte vajaduste järgi kohandada: ühest programmist saab ühe, teisest teise “jupikese” vajaduse täitmiseks. Kuid tööstusettevõtte juhtkonnal on raske valida, mida võtta või jätta. Selliste otsuste tegemiseks on teretulnud digikonsultandi abi, kes kaardistab ettevõtte võimalused ja vajadused, aga ka miinimum-eelarve. Näiteks tuleb IT-ettevõtete teenuste ja lahenduste kasutamisel arvestada ka litsentsitasudega, otsustada, kas seadmeid tasub rentida või osta. Väljakutseks on ka erinevate programmide koostoimimine info ülekandmisel ühest teise.

Nutikad lahendused vajavad nutikaid inimesi
Kümne tegutsemisaasta jooksul on meie töötajate ülesanded väga palju muutunud. Vajame nutikaid naisi ja mehi, kes suudavad uusi lahendusi kasutada, suuremat pilti näha ja tootmise efektiivsemaks muutmise kohta ka ise ettepanekuid teha. Tänase tööturu situatsioonis naljalt väljast inimesi võtta ei ole, nii oleme palju ise oma töötajaid koolitanud. Parem ongi koolitada inimest, kellel on ettekujutus tootmisprotsessist ning kes tunneb seadmeid.

Ettevõtte õppimise protsessis osalevad kõik. Inimestele peab selgitama, mis muutub. Kardetakse, et nüüd saab ilma inimesteta hakkama. Ei saa. Töö sisu muutub ning töö väärtus tõuseb – palka saab rohkem maksta. Meil ei ole vaja kümmet inimest juurde palgata, vaid võtame juurde veel mõne nutika, teistsuguse profiiliga töötaja. Meeskonnast rääkides peab märkima, et digitaliseerimine vajab eestvedajat (nn digitaustaga projektijuhti). Vajadusel tuleb selline spetsialist väljastpoolt organisatsiooni leida.

Ilma IT-spetsialisti abita on ühel tööstusettevõtjal tohutu hulga programmide vahel keerukas valida. Objektiivset infot on väikeses Eestis raske saada, sest IT-konsultandid on reeglina ka erinevate toodete esindajad. Aga meil on vaja nn puhvrit, kes aitab tootmisettevõtte juhini digiteadmist viia. Tänaseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väljatöötamisel tööstusettevõtete digiauditite plaan sellise välise sõltumatu digikonsultatsiooni pakkumiseks. Sellest võib palju abi olla.

Et olla konkurentsivõimeline ka järgmise 10-20 aasta pärast, peab otsuseid ning muudatusi tegema täna. Maailma võimsamates tööstusettevõtetes on juba kasutuses liitreaalsus, virtuaalreaalsus, tehisintellekt. Tulevik tootmises on see, et enda tehase kõrvale luuakse nn “digital twin”, mis võimaldab testida digitaliseerimise mõjusid ja efekte enne reaalsuses rakendamist. Muide, Tallinna Tehnikaülikoolis leiab “käega katsutavaid” näiteid taoliste trendide kohta Tööstus 4.0 õppeklassist.

Julgustan tööstusettevõtteid digitaliseerimisega tegelema. Meie sammud on olnud ettevõtte arendamisel ja kasvatamisel väga vajalikud. Ja see on väga huvitav ja arendav, kohe ausalt. 

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 2. augustil 2018