Kuidas IT- ja tööstussektor üksteisele kasulikud olla saavad? Industry 4.0 in Practice

“Robotite ja suurandmete ajastul tuleb tehnoloogia- ja tööstussektoril teha koostööd,“ selgitab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ivo Suursoo. „IKT-sektori ja tööstussektori koostöös tekkiv terviknägemus automatiseerimisest, robotiseerimisest ja digitaliseerimisest võimaldab tootmist nutikamalt planeerida ning selle kaudu ka majandust mõjutada.“ Ivo Suursoo sõnul võiks hackathonilik mõtteviis, kus erinev kogemus kokku sobitatakse, saada normiks nii ettevõtetes kui ka ühiskonnas laiemalt. „Just sellisest koos tegutsemisest tekkinud lahendustest tööstuskonverentsil kuulemegi.“ 

Neljandat korda toimunud Baltikumi suurimal tööstuse digitaliseerimise teemalisel konverentsil osales ligi 300 rahvusvahelist osalejat nii tööstus- ja IKT-sektorist kui ka avaliku sektori ja ülikoolide esindajate hulgast. Konverentsi korraldasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Tallinna Tehnikaülikool, EAS ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit koos heade partneritega avalikust ja erasektorist. Konverentsi elluviimist toetab Euroopa Liit, Interreg programm projekti DIGINNO raames. 

Konverentsi esinejad on rahvusvaheliselt tunnustatud oma ala parimad asjatundjad, kelle ideid ja kogemusi tasus kuulata. Kõik esitlused avaldatakse konverentsi veebilehel.  

Kas tööstus 4.0 on juba eilne päev? Soome tööstuse „kuldne poiss“ Edward Blomstedt on veendunud, et aeg on küps tööstus 5.0 kontseptsiooniks – selle asemel, et arendada vaid tehaste ja vabrikute digitaliseerimisvõimalusi, tuleks üle vaadata hoopis maailma tootmisvõimsus ja käsitleda seda ühtse organismina, hoolimata tootmisettevõtete asukohast. See on tehaste ja tootmise pilvepõhise teenuse loomine ning just see on uus tööstusrevolutsioon. Edward Blomstedt räägib, kuidas AirFaasi turuletulek raputab ülemaailmset tööstussektorit samuti kui UBERi ja Airbnb tulek muutis tarbijakäitumist omas sektoris. AirFaas on portaal, mis võimaldab olla tootja, ise tehast omamata. Edward Blomstedt usub, et kümne aasta pärast on AirFaas maailma viiekümne suurima ettevõtte seas. 

Ülikoolide ja ettevõtete koostöö on endiselt kuum teema, kuid juba toimivaid koostöölahendusi on endiselt vähe. Miks see nii on ja kuidas teaduse potentsiaali tööstuse arengus ära kasutada, lahkasid ühises paneeldiskussioonis Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist, Antanas Čenys Vilniuse Gediminase Tehnikaülikoolist ja Artūrs Zeps Riia Tehnikaülikoolist. Ettevõtted otsivad sageli kiireid lahendusi konkreetsele probleemile, ülikoolid on harjunud aga tegema pigem pikemaajalisi arendusprojekte. Selles situatsioonis peavad mõlemad osapooled pingutama, et üheskoos saada majanduskasvu ja innovatsiooni vedajaks oma piirkonnas. 

Konverentsi lõpetas Valmet Automotive asepresident Pasi Rannus, kes rääkis Uusikaupunkis asuva tehase väljakutsetest seoses autotööstuse arenguga. Mercedes-Benz autosid tootev Valmet Automotive on oma 4000 töötajaga ja 223 robotiga Soome suurim tehas. Valmeti toodangu maht hakkas jõudsalt kasvama 2013. aastal, kui alustati koostööd Daimler AGga Mercedes-Benz A-klassi sõidukite tootmiseks ja see laienes mullu veebruaris Mercedes-Benz GLC-linnamaasturitele. Mullu valmistati tehases 90 000 autot ja uueks eesmärgiks on püstitatud toota 150 000 Mercedest. 

Põnevaid esinejaid oli veel. Matthias Barbianil on pikaajaline Industry 4.0, IIoT (Industrial Internet of Things) ja IoT teemade arendamise kogemus. Ta on töötanud erinevatel ametikohtadel Rockwool Internationalis ja Siemensis ning hetkel arendab Siemens MindSphere’i – pilvepõhist IoT operatsioonisüsteemi, mis ühendab päris asjad ehk niinimetatud raua digitaalmaailmaga. 
 
Don Brancato on Vertica ettevõttearhitektuuri juht. Ettevõttearhitektuuri põhiolemus seisneb ettevõtte eesmärkide realiseerimises, tuginedes adekvaatsele IT-infrastruktuurile ja otstarbekatele infosüsteemidele. Don Brancatol on 25-aastane infosüsteemide ja tehnoloogiate arendamise kogemus, sealhulgas täiustatud kosmosetööstuse ja turvalisuse rakendustes. 

Telia IoT valdkonna juht Toomas Kärner on on mees, kes oskab avada tööstuse digitaliseerimise telgitaguseid. Ta on öelnud, et kui me täna elu ilma internetita ei kujuta enam ette, siis homme ei kujuta me enam ette, et meid ümbritsevad asjad ei suhtle omavahel. Näitena tõi Toomas Kärner targa treileri. 

Lisaks astus lavale Dominik Rohrmus, kes tutvustas LNI4.0 uuenduslikku testkeskuste ja laborite võrgustikku, kus tööstuse 4.0 keskkonnas toimub uute tehnoloogiate ja ärimudelite katsetamine, et nende majanduslik teostatavus enne turuletoomist üle vaadata; Veronika Domova rääkis ABB Corporate Research keskuse teadus- ja arendustööst; esinesid ka Risto Eerola Cisco’st ning Norra Teaduste ja Tehnoloogiaülikooli dotsent Prashanth Konda Gokuldoss. 

8. juunil korraldab EAS konverentsi kõrvalprogrammina Tehnopolis Tark Tööstus ideepäeva, kus osalejad otsivad 8-tunnisel ideede maratonil ekspertide abiga innovaatilisi digitaalseid lahendusi tööstuses leiduvatele probleemidele. 

Loe ka: Tööstus 4.0 – kui suureks kasvab robotite võim? Intervjuu ajakirjas TööstusEST Dr Dominik Rohrmusega. 

Fotod: Joanna Jõhvikas.