Läänemereriigid kogunesid kolmandale reaalajamajanduse ümarlauale Eestisse

„Tervitame kahe käega riigi otsust minna üle paberivabale asjaajamisele, mis aitab kokku hoida aega ja raha ning suunata fookus tegevustele, mis päriselt olulised on. Loodetavasti kiirendab seaduse jõustumine ka järgmisi reaalajas toimuvaid arvetega seotud protsesse nagu näiteks üleminekut ettevõtete vahelistes tehingutes e-arveldamisele ning samuti e-kviitungi laialadasem levik,“ sõnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Kristi Talving.

Ümarlaua keskseks teemaks oli Eesti riigi reaalajamajanduse tegevuskava loomine ja visiooni tugevdamine Läänemere regioonis üldisemalt. Aruteludes lõid kaasa Läänemere regiooni maksude, raamatupidamise, keskkonna, kaubanduse, jt valdkondade eksperdid ning esitluste käigus antakse põhjalik ülevaade käimasolevatest ja uutest RTE projektidest.

Eraldi temaatikana võeti aruteludes luubi alla ka e-kviitungi piiriülese teenuse loomine. „Oleme e-arvega teinud head tööd ning ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks e-kviitungit saata samasugune edu. Arutelude käigus tahame aru saada, kuidas ja millise tehnilise toe või standardi abiga võiks e-kviitung Läänemere riikide vahel toimida,“ lisas Talving.

Reaalajamajanduse idee on luua eeldused ja võimalused ühendamaks ettevõtete sisesed digiarendused ja protsesside automatiseerimine teiste ettevõtete samalaadsete tegevustega, vähendades seeläbi halduskoormust riigi, ettevõtete ja kodanike aruandluses ning lihtsustades piiriülese ettevõtluse, andmete ja kodanike liikumist. Lõppeesmärgiks on unustada ummistav paberimajandus ja teha võimalikuks keskenduda sisulistele tegevustele.

MKMi siseturuosakonna kaubanduse ja teenuste talitluse juhataja Külli Kraneri sõnul aitavad ümarlaua arutelud luua ühtset, paberivaba asjaajamist Eesti ja teiste Läänemere riikide vahel. „Reaalajamajandus ei tunne riigipiire ning meie eesmärkide saavutamiseks on koostöö naaberriikidega võtmetähtsusega. Piiriülesed e-teenused lihtsustavad riikide ja ettevõtete vahelise informatsiooni ja dokumentatsiooni vahetust ning ühtse visiooniga projektid on selle kõige aluseks,“ sõnas Kraner.

Reaalajamajanduse kolmanda ümarlaua avas MKM-i Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov ning üritusel osalesid eksperdid Eestist, Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust ja Taanist.

RTE esimene ümarlaud toimus aasta tagasi Tallinnas ning viimane maikuus Helsingis. Ümarlaudade eesmärgiks on luua Läänemere riikide vaheline mugav ja ühtne e-teenuste võrgustik ning tugevdada Põhjamaade ja Baltikumi reaalaja majanduse liidripositsiooni maailmas.

Reaalajamajanduse ümarlauda korraldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Soome Digitaalne Tööstusliit (DIMECC Ltd.) koostöös Soome Tehnoloogiatööstuse Liidu, Soome Rahandusministeeriumi ning Interreg BSR projektidega DIGINNO ja PACINNO-2.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit