Me peame rääkima digiriigist ja koostöökultuuri avalikust lammutamisest

Personaalse riigi visioon, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium veebruari alguses esitles, on üks võimalus, kuidas mõtestada digiriigi uut tulekut, millest on avalik sektor ja erasektor ammu rääkinud, kirjutab ITL-i tegevjuht Doris Põld ERR-is. Lisaks sellele on palju räägitud mRiigi äpist ja selle lansseerimisega seotud segadusest. Olgu selgelt välja öeldud, et ITL pooldas ja ikka veel pooldab riigi teenuste kättesaadavaks tegemist mobiilis.

Doris Põld: Ühelt poolt on mul Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) tegevjuhina hea meel näha, et digiriigi tulevik on teemana taas päevakorral. Teisalt on kahju, et fookus on nihkunud asja sisult erinevatele spekulatsioonidele. Näiteks väide, et esialgse mõnesaja tuhande eurose äpi asendamiseks on nüüd plaan investeerida 200 miljonit eurot, on totaalne jaburus, mis näitab, kui vastutustundetult faktidega ringi käiakse.*

Sealjuures ma mõistan, et jutt 200 miljonist eurost tekitab ilma konteksti või vajaliku infota emotsioone. Mida see summa üldse sisaldab? On see lisaks juba jooksvatele riigi IT-kuludele? Kui pika perioodi peale see investeering on planeeritud? Mis on oodatav kasu? Jne. Kuivõrd nendele küsimustele ei ole veel vastuseid, siis ruttamata ette sündmustest, jätan ma need hetkel kõrvale.

Vajame uut tiigrihüpet, uut arenguhüpet

Küsimus, kas digitiiger magab, on kõikidele digiühiskonnaga kuidagi kokku puutuvatele inimestele ja huvilistele tuttav. Sel teemal on kirjutatud arvamuslugusid ja vahetatud mõtteid lugematul arvul paneeldiskussioonides.

ITL on ettevõtlusliiduna võtnud enda rolliks olla digiühiskonna innovatsiooni eestkõneleja ja selle jätkuva arengu eest seisja. Koostöös oma liikmetega oleme kokku pannud visiooni Eesti infoühiskonna arengust “Nutikas Eesti 2035”, kus üks meie eesmärke on, et Eesti on kõige kasutajasõbralikuma ettevõtlus- ja elukeskkonna ning tõhusaima riigikorraldusega riik maailmas. Sellest me juhindume ja oma visiooni sõnumeid ka kõikjal jagame.

Personaalse riigi visioon, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitles veebruari alguses, on üks võimalus, kuidas mõtestada digiriigi uut tulekut, millest on avalik sektor ja erasektor ammu rääkinud. Sellele lisaks käidi välja veel mitu riigi ja digiriigi tulevikku kirjeldavat nägemust, sealhulgas majanduspoliitika põhimõtted ja tehisintellekti valge raamat.

ITL on kõigele sisulise tagasiside andnud ning nõus, et uut hingamist on vaja. Majandusminister Tiit Riisalo ja MKM käisid ideed lauale ja nüüd on aeg neid arutada, edasi arendada ja ühise arusaamiseni jõuda, mitte neid eos maha tappa. Konstruktiivne kriitika on vajalik, et ideede kitsaskohad saaksid lahendatud, kuid praegu avalikus arutelus prevaleeriv “ärme isegi proovi midagi paremaks teha” stiil on lihtsalt destruktiivne.

Siseriiklik innovatsioon tõstab eksporti

Viimased 15-20 aastat on teised riigid Eesti digiriiki vaadanud kui kvaliteedimärki, mille poole püüelda, millest õppida. Pidevalt küsitakse meie käest, mis järgmiseks, mis on meie tulevikuplaan. Oleme olnud globaalne teenäitaja, sest meil on tugev digitaalne infrastruktuur, mida enamikul teistel riikidel endiselt veel pole.

See kõik on vesi mitte vaid meie eksportiva IKT-valdkonna veskile, aga ka ülejäänud eksportivale majandusele. Eesti kui maailma kõige innovatiivsema digiriigi maine kandub edasi kõigile meie ettevõtetele.

Paradoksaalne on, et samal ajal, kui me arutame, kas personaalne riik on õige suund või ei, on mitmed asutused Eestis tegelikult juba asunud kodanikele personaalse riigi tunnustega teenuseid pakkuma. Ja edukalt. Mis need sündmusteenused muud on kui osa tervikpildist, samuti tehisintellektil põhinevad lahendused, mis toetavad näiteks häirekeskuses kõnele vastamist või töötukassa teenuste osutamist või vaegnägijail riigi teenuste tarbimist. Need on end juba tõestanud, saades positiivse vastuvõtu elanike hulgas, samuti tekitanud märkimisväärset huvi välismaal.

Rohkem era- ja avaliku sisulist koostööd, mitte vähem

Viimasel nädalal on palju räägitud mRiigi äpist ja selle lansseerimisega seotud segadusest. Olgu selgelt välja öeldud, et ITL pooldas ja ikka veel pooldab riigi teenuste kättesaadavaks tegemist mobiilis. Ootasime põnevusega Ukrainaga koostöös tehtava pilootprojekti tulemusi, eeldades, et selle teadmise pealt hakatakse looma Eestile sobivamat lahendust.

Mais avastas IKT-sektor endale üllatuslikult, et seni räägitud piloodist on saanud lansseeritav toode. Väidetavalt oli ukrainlastelt saadud tasuta mRiigi toode, aga tegelikkuses arendas sealne ettevõte Eestile n-ö rätseplahendust. Lisaks paljudele vormilistele küsitavustele ei sobitunud lahendus ka Eesti õigusruumi ning oli innovatsioonile mõeldes samm tagasi.

IKT-sektori ettevõtteid tõesti ärritas, et me Eestis ei proovigi tulla välja järgmise maailmatasemel lahendusega, vaid rahuldume keskpärasusega. Sellele ärkamisele järgnes neli kuud tihedat tööd ja rohkem kui kümne ettevõtte tippspetsialistid käisid regulaarselt koos, et teha edasiviivaid ettepanekuid, kuidas tekkinud olukord lahendada. 25. septembril me ministrile ka esitasime need, mis olid selleks hetkeks riigi infosüsteemi ametiga (RIA) läbi räägitud.

See suurepärane näide era- ja avaliku sektori sisulisest koostööst toimus eelmisel suvel. Kahjuks tähendas see varasemate otsuste tagajärgede likvideerimist, mitte nende ennetamist. Ei ole väheoluline välja tuua, et meie pakutud lahenduse üks kandev mõte oli riigi tulevaste investeeringute vajadust vähendada.

ITL-i liikmed ei ole huvitatud, et riigi kulud põhjendamatult kasvaksid, hoopis vastupidi. See kehtib ka digiriigi investeeringute osas, neid tuleb teha targalt. Ning selles arutelus näeme ITL-i erakordset rolli tuua osapooled ühe laua taha, et leida parim sisuline lahendus, jättes samal ajal oma ettevõtte “müts” ukse taha.

Eesti on väike riik ja me ei saa endale lubada mitte koostööd teha. Samuti on mõeldamatu, et avalik sektor toimetaks omaette vaakumis. Kusjuures avaliku sektori ja erasektori koostöö on see, mille kohta uurivad peaaegu kõige enam delegatsioonid, kes meil külas käivad. Nad saavad aru, et seal peitub pideva innovatsiooni ja progressi võti. See on algusest peale olnud üks Eesti digieduloo aluseid. Kui on kitsaskohti, siis lahendame need ning ehitame koostööd tugevamaks.

Tugevamalt edasi

ITL näeb oma rolli ühiskonnas laiemalt: me seisame ettevõtlusliiduna selle eest, et meil Eestis oleks maailma kõige turvalisem ja mugavam digiriik, et meil oleks innovaatiline ja kestlik majandus, mis on parim paik uute lahenduste loomiseks ning et meil oleks piisavalt tööjõudu, kellega Eesti konkurentsivõimet kasvatada.

ITL on selgete eesmärkide ja protseduurireeglite alusel tegutsev erialaliit ja igasugust süüdistamist liidu kallutatuses või liikmete ebavõrdses kohtlemises pean ülekohtuseks mitte ainult juhatuse, vaid kogu liikmeskonna suhtes, kes on meie digiühiskonna innovatsiooni vaieldamatud eestvedajad olnud.

Olen veendunud, et era- ja avaliku sektori sisulisem koostöö on meie erakordne tugevus maailmas, mitte koll, mida karta. Loodan, et leiame rohkem ühiseid võimalusi ideede algfaasis nende sisuliseks arutamiseks ja edasiarendamiseks ning vähem kirglikkust üksteise mutta tampimisel.

Vaata ka: ETV saadet “Esimene stuudio” (eetris 15.02.24), kus oli samuti personaalne riik fookuses.

* Personaalne riik tähendab, et tulevikus riik on proaktiivne ja toimib ametkondade üleselt ühtselt kodanikule teenuseid pakkudes. Sealjuures on riigiäpp lihtsalt üks väljund, mille kaudu on võimalik antud teenuseid tarbida, ärme ajame ühte praktilist asja suure pildi muutusega segi faktiliselt.