Mida saame ühiselt teha IKT oskuste arendamiseks Eestis?

PIAAC-i uuring „Täiskasvanute oskused Eestis ja maailmas“, mis avaldati 8. oktoobril, toob selgelt esile vajaduse suurendada Eestis infotöötluse mahukate töökohtade arvu ja tõsta meie elanikkonna professionaalseid IKT oskusi. See teema on olnud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) strateegia juhtmõtteks juba viimased viis aastat. Oleme veendunud, et just võimalikult tempokas liikumine IKT mahuka, kõrgema lisandväärtusega majandusstruktuuri suunas saab tagada Eesti konkurentsivõime jätkuva kasvu.

Kuigi seda on väidetud ei sea PIAAC-i uuring kuidagi kahtluse alla e-Eesti edulugu ega meie inimeste laialdast arvutikasutust ja tehnoloogiavidinate lembust . Sellele on eelduse loonud muuhulgas Tiigrihüppe programm koolides ja IKT sektori ettevõtete poolt läbiviidud Vaata Maailma koolitusprogramm, mille raames on tehtud suuremahulised infotehnoloogia algõppe ja digiturvalisuse koolitused enam kui 150 000 inimesele.

Eestis ei ole reaalselt digitaalset lõhet elanikkonna igapäevaste teenuste kasutamisel, küll aga näeme probleemi tööstuse ja teenindusettevõtetes IKT lahenduste ebapiisavas kasutuses. Märgatav osa töökohtadest majanduses ei vaja täna kaasaegseid infotöötluse oskuseid. Seetõttu tuleb nüüd järgmisel tasemel edasi liikuda ning koolitada ja ergutada ettevõtjaid IKT lahendusi kasutama.

Mõned järeldused uuringust:
– Kui me teame, et valdav osa Eesti elanikkonnast kasutab pidevalt igapäevaseid e-teenuseid (Internetipank, tuludeklaratsiooni esitamine, jne) vaatamata sellele, et suurel osal inimestest puuduvad kõrgemad IKT-ga seonduvad probleemilahendusoskused, siis on see kinnituseks: meie e-teenused on mugavad ja kasutajasõbalikud. ITL on täiesti veendunud, et selles osas on Eesti maailma tippriikide hulgas ja meil on, mille üle uhkust tunda.
– On ilmselge, et nõudmised töötajate oskustele kasvavad kiiresti. Palju sellest, mis viis aastat tagasi oli IT spetsialistide mängumaa, on täna vajalik kõigile arvutiga töötajatele. Vastavaid oskusi tuleb sihipäraselt õpetada nii noortele kui täiskasvanuile selleks, et olla edukas riikide konkurentsis.

Milline on ITL-i poolt pakutav positiivne programm:
– Uuring kinnitab meie noorte tipptasemel oskusi funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses. See on väga hea ja positiivne alus, kust kõrgemaid probleemilahenduse ja tehnoloogia kasutuse oskusi edasi arendada. Vajalik on sihipärane IKT oskuste õpetamine ja hindamine alates põhikoolist. Samuti tuleb tegelda kutse- ja kõrgkoolide õppekavade sisulise ülevaatuse ja arendusega ning sellesse ITL ja meie liikmesfirmad panustavad praegu ja tulevikus. Kogu meie majandus vajab struktuurset muutust ning see saab toimuda ainult uute oskustega töötajate abil. See ei saabu lihtsalt oodates ja siin ei ole võimalik üheselt vastata küsimusele – kumb on enne kas tööandjad, kes pakuvad keerukamaid töökohti või õppekavad veel mitteeksisteerivate töökohtade täitmiseks. Kindlasti peab toimuma süsteemne majanduspoliitiline koostöö kõigi osapoolte, sealhulgas tööandjate ja riigi vahel.
– Uuring toob selgelt välja kõrgemate oskuste taseme seose kiire interneti levikuga majapidamistes. See on tegevus, mis on riigi ja sideettevõtete poolt juba aktiivselt käivitatud ja seda kindlasti ka jätkatakse.

ITL on veendunud, et nii kogu Eesti majandus kui ka IKT sektor ise vajab kindlasti palju kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Meie visioon on aastaks 2020 kahekordistada IKT sektori töötajate arvu. ITL tahab selles töös olla tõsine ja arvestatav partner nii riigile kui ka teistele haruliitudele!

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatus