Minister Tammisti vastused Riigikogus e-riigi arengute kohta

Täielik stenogramm kättesaadav Riigikogu veebist. 

Krista Aru arupärijate nimel: Kõigepealt, kas ja kuivõrd on meil olemas selline visioonipõhine kaugem arusaamine, kuhu selle e-riigiga liigutakse, mida see peab inimestele andma, kuidas see peab riigi toimimist tõhustama. Kas siiski meil ei eksisteeri küllaltki kõrvuti kaks reaalsust? Ühelt poolt selline nagu soov, mida juhib selgelt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tõlgendatav suundumus, ja teiselt poolt siis selle soovi rakendamine tegelikkuses, millele ei suuda võib-olla ei omavalitsused ega ka paljud riigiasutused, rääkimata erasektorist veel üldse nagu kaasa minna. Kolmandaks, kõik see, mis puudutab e-demokraatiat, e sellist kaasamist, et kas siin on nüüd piir ees või siit liigume edasi. Ja üks väga tõsine ja viimasel ajal ka silmatorkav teema on kindlasti meie e-riigi ekspertide kasutamine. Kas me seda teadmist, mis meil riigis endal on olemas, suudame hästi ja efektiivselt kasutada ka riigi valitsemise, riigi reformimise, riigi enda toimimise huvides. Meil on siin kokku viis küsimust, need on kõik sisulised küsimused ja ma loodan väga, et kui minister vastab neile küsimustele, siis me saame ka olukorrast endast parema ja täpsema ülevaate.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist: Ma tahaksin tänada kõigepealt väga selle küsimuse eest ja nende detailsemate küsimuste eest. Ma leian, et meie e-riigi arengu käsitlemine siin saalis on väga õigustatud ja tõesti, kasutame selle võimaluse siis maksimaalselt ära. 

Eesti e-riik ei ole kunagi valmis. See vajab alati arendamist. Ametisse asudes rõhutasin ka ise kohe alguses, et meie e-teenuste kasutajakogemus peaks paranema. Ja selleks tuleks teha rohkem erasektoriga koostööd ja neid uuenduste tegijana ka kaasata. Meil on vaja paremini tagada meie süsteemide töökindlus ja turvalisus, olgu seda kas või siis meie ID-kaardi hiljutiste juhtumite näitel. Muidugi, meie e-riik on jätkuvalt maailmas esirinnas nii seni rajatud aluste poolest, olgu see siis digitaalne identiteet või andmevahetuse võimekus, kui ka selle poolest, kui palju meie e-teenuseid kasutatakse ja kui arvukalt meil neid on. Minu isiklik kogemus vestlustes oma kolleegidega maailma juhtivatest e-valitsemisega riikidest kindlasti kinnitab seda, ja ka erinevad rahvusvahelised võrdlused ja/või meediakajastus juhtivatest väljaannetest. 

Aga lisaks kindlasti olen seda meelt, et peaksime liikuma oma e-riigi teenustega järgmisele tasemele ja selleks on hiljaaegu käivitunud mõned uued arengud. Üks oluline on kindlasti sündmusteenuste arendamine, mis siis peaks viima selle kasutajakogemuse uuele tasemele ehk siis asjad peaksid saama aetud nähtamatult ja korraga, selleks siis klasterdame erinevad e-teenused inimese ja ettevõtte elukaare sündmuste ümber ja teeme selle asjaajamise võimalikult mugavamaks. Teine kindlasti hästi oluline areng on tehisintellekti rakendamine. Siin on hetkel riigil valmimas strateegia, mis kevadeks võiks olla siis tervikuks seotud. Kui täna on tehisintellektirakendusi meil riigis ainult paar tükki, siis hetkel arenduses on ligi 50. Ja kindlasti ma usun, et siit saaks tulla oluline kvalitatiivne hüpe meie e-riigi kasutajakogemusse. Ja kolmas mulle samuti südamelähedane teema on e-riigi arendamine platvormipõhiselt. Toon näiteks telefoni, iPhone’i või Androidi-põhise telefoni. Ja põhimõtteliselt meie riik võiks olla kui selline platvorm, millele siis erinevad arendajad uusi rakendusi pakuvad. Selleks on rida eeldusi vaja teha, selleks on vaja meie andmed paremini kättesaadavaks teha. Oleme käivitanud uue avaandmete portaali. Samuti oleks oluline, et meie e-teenuste lähtekood oleks avatud ja kättesaadav ning avaliku sektori infosüsteemid oleksid kergesti liidestatavad erasektori omadega. Ja valitsus on ka hiljaaegu otsustanud ja see on nii riigi eelarvestrateegias kui ka siis käesoleva aasta eelarves vahendeid kokku 118 miljonit eurot nelja aasta peale, selleks et teenuste ja süsteemide edasiarengusse ja ülalhoidu panustada. Mainiksin ära hiljaaegu peetud e-riigi häkatoni, kuhu kaasasime ligi paarkümmend riigiasutust ja IT-ettevõtet, kes asusid probleemi, mille riigiasutused neile püstitasid, lahendama. Ja tõesti oli näha, et paari päevaga on võimalik koostöös erasektori ja avaliku sektori vahel arendada valmislahendused, selleks et olulisi probleeme avalikus sektoris lahendada. Ja nendel kõikidel teenuseosutajatel ja riigiasutustel on võimalus pöörduda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, selleks et siis need uued rakendused töösse saaksid.  

Annaksin ka konkreetsed vastused nendele küsimustele, mis arupärimistes oli püsititatud. Esiteks, infoühiskonna arengukava elluviimisest. Ma päris ei tahaks nõustuda seal raportis, millele te ka viitasite, toodud järeldustega, nagu oleks meie infoühiskonna arengukava elluviimine takerdunud. Novembris kiitsime heaks valitsuse istungil uuendatud infoühiskonna arengukava ja sellest nähtub, et progress on tuntav ja selge olulistes valdkondades, näiteks kiire interneti kasutajate osakaal on mitmekordistunud. Nüüd viimase miili lahendus peaks sellele veelgi kaasa aitama. Interneti mittekasutajate osakaal on vähenenud, rahulolu avalike teenuste kvaliteediga on tõusnud, IKT-spetsialistide osakaal koguhõives on ka kasvanud. Ja usun, et kui me vaatame siis ka arengukava rakendusplaane ja arengukava aruandeid, siis sealt on ka ju kenasti näha, et enamik arengukava prioriteete on töös ja edenenud. 

Teiseks, kohalike omavalitsuste IT-strateegiast ja selle elluviimisest. Kuidas täna on kohalike omavalitsuste poolne IT nõustamine ja kompetents koondunud, siis omavalitsuste ühisliidu juurde on loodud kohalike omavalitsuste IT-tugiüksus, mida riik on rahastanud ja see tugiüksus peaks sisuliselt arenema kompetentsikeskuseks ja kes siis oleks kohalikele omavalitsustele partneriks IT-strateegia seadjana, e-teenuste arendamise koordineerijana ja IT-teenuste osutamise korraldajana. Ja pikemas perspektiivis see peakski olema selline kohalike omavalitsuste enda kompetentsikeskus ja sellisena ka see kokkulepe varasemalt sõlmiti. Näeme loomulikult, et see keskus vajab täiendavat mehitamist ja täiendavat kompetentsi. Aga siin on kindlasti vajalik kohalike omavalitsuste poolne koostöö ja ühine pingutus. Juhin ka tähelepanu, et kohalikud omavalitsused saavad jätkuvalt taotleda rahastamist oma IT-arendusteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, nagu ka teised riigiasutused, need võimalused on jätkuvalt olemas. Ja samuti anname arenduste osas nõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt järjepidevalt. Aga siis ka seda IT-tugiüksust nõustame ja selles osas need plaanid ei ole muutunud ja ei muutu ka tulevikus. 

Kolmandaks, IT-arenduste hindadest. Kindlasti, meie riigi ja teenuste toimimine on digitaalselt arenenud ja kui me muudame seadusi ja haldusprotsesse, on vaja muuta ka vastavaid infosüsteeme, nii nende seadistust kui ka ülesehitust. Ja selles osas kindlasti olen nõus, et siin saaks rohkem ära teha, rohkem pingutada, aga juhin ka tähelepanu, et IT-arenduste eest vastutavad kõik riigiasutused iseseisvalt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt jälgime IT-arenduste hindasid ja samuti saame omalt poolt sekkuda läbi rahastusmeetmete, mis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Aga samas juhin ka tähelepanu, et IT-arendusi tehakse mitmetest allikatest, mitte ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantseerimisel. Kindlasti, ühe võimaliku ideena võiks mõelda sellise täiendava nõustamise pakkumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt IT-teenuste arendajatele. No näiteks, kuidas prototüüpida, kuidas mõõta tulemuslikkust, kuidas tutvustada beetaversiooni, saada kasutajatelt tagasisidet jne, aga see eeldaks ka muidugi seda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi roll selles protsessis kasvaks. 

Neljandaks, IT-projektide läbikukkumisest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koordineerib riigi infosüsteemide ja e-teenuste arendamist üleriiklikult valdkonnapoliitika kujundajana. Konkreetseid algatusi, nagu ma juba mainisin, teostavad eri poliitvaldkondade ja teenuste eest vastutavad asutused küll ise. Juba ka mainisin, et olen nõus, et suure mõju ja eelarvega IT-projektide arendamine vajaks tugevamat koordineerimist ja järelevalvet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja mina isiklikult olen valmis seda rolli rohkem võtma ja samuti vastav ettepanek saadeti ka minu ametnike poolt kõikidele erakondadele siis valimisprogrammide kontekstis kaalumiseks. 

Ja viimaks ühe-akna-teenusest ja e-demokraatiast. MKM koordineerib riigi infosüsteemide ja e-teenuste arendamist üleriiklikult. Tõin ka välja, et üks oluline kvalitatiivne hüpe e-teenuse või e-riigi kasutajakogemuse osas on sündmusteenuste rakendamine ja see võiks järgmise paari aasta jooksul kvalitatiivselt seda kasutajakogemust parandada. E-demokraatia osas nõustun, et see suund on täna selge eestvedajata ja omanikuta. Selles rollis võiks olla asutus, kelle eest vedada on demokraatia, osaluse ja kaasamise arendamine. See võib olla nii Riigikantselei, Riigikogu, selles osas kindlasti võime mõttevahetust jätkata.  

Raivo Põldaru: E-residentsus läks suure kära ja mürinaga käima, tuntud isikutele siin pakuti neid võimalusi, aga minu küsimus on, kas võib juba hinnata, et millist kasu on tõusnud sellest e-residentsusest Eesti riigile. On seal ka reaalsust taga või on ainult mõned kuulsad inimesed n-ö e-residentideks saanud, aga tegelikult neid ei huvita üldse see asi?  

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist: Eelmise aasta lõpus viisime lõpuni e-residentsus 2.0 tutvustamise. Selles protsessis osalesid kümned riigiasutused ja valdkonnaspetsialistid. See valge raamat peaks olema kättesaadav ka Riigikogu liikmetele, minu teada. Ja tõesti, see protsess oli väga põhjalik ja selle raames mõtlesime läbi, et kuidas e-residentsuse programmi veelgi paremini ära kasutada meie enda majanduse hüvanguks, kuidas näiteks oleks võimalik siis pakkuda meie ettevõtjatel neid lahendusi või tooteid, mida nad turustavad, läbi e-residentsuse platvormi mujale maailma riikidesse, samuti kuidas luua suuremat väärtust läbi e-residentsuse, aga kuidas siis ka paremini neid e-residente meie riigiga siduda. Ja tänaseks see programm on minu hinnangul päris hästi käivitunud, meil on üle 50 000 e-residendi, kes on asutanud enam kui 5000 ettevõtet. Ja kui me vaatame pelgalt makse, mis laekusid eelmisel aastal, tööjõumakse selle programmi asutatud ettevõtete poolt, siis ainuüksi see eelmise aasta laekumine katab ära kõik kulud, mida riik on siiamaani sellele programmile teinud. Ja need laekumised kasvavad igakuiselt, üsna kiiresti. Nii et ma usun, et tänaseks, kui me vaatame seda majanduslikku mõju, on see programm ennast õigustanud, aga kindlasti tuleks pingutada selle nimel, et rohkem väärtust selle programmi kaudu veelgi luua. 

Krista Aru: Ma küsin nüüd infotehnoloogia arengu kui sellise teadus- ja õppesuuna kohta. Infotehnoloogilised distsipliinid on ka meie teadus- ja arendustegevuses üks eelistatud valdkondasid. Kas me riigina, riigi enda edendamiseks oleme suutnud ikkagi piisavalt ära rakendada kõiki neid teadmisi, ressursse, eksperte, kes meil siin olemas on, kes on võib-olla praegu rohkem õppetööle või teadustööle rakendatud, aga just et seda riigi enda e-riiginduse arhitektuuri või e-demokraatiat viia ja läbi mõtestada võimalikult vajalikul tasemel? 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist: Tõesti, ülikooli kompetentside tugevdamine selles vallas on väga oluline. Siin olen ka ise sellele valdkonnale tähelepanu pööramas. Näiteks on loodud kübervaldkonna kompetentsikeskus, mis siis koostöös ülikoolide ja ettevõtjatega hakkab seda valdkonda tugevamini arendama. Meil on täna võrreldes siin Euroopa riikidega, aga ka maailmas laiemalt, selles valdkonnas päris hea ekspertiis ja oluline on seda veelgi tugevdada. Mul on hea meel, et riigieelarve kontekstis sai seda valdkonna rahastust suurendatud. Laiemalt võib-olla isegi probleem on see, et meie ettevõtted IT-sektoris on nii võimekad, et nad kipuvad meie ülikoole meie headest ekspertidest tühjaks ostma. Selles osas kindlasti tuleks täiendavaid programme pakkuda. Seda me ka läbi ITK arenguprogrammi teeme, pakkudes konkreetselt rahastust nii inimeste värbamiseks kui ka programmide arendamiseks ülikoolides. Selle ekspertiisi kasutamine, kindlasti, ma usun, et me saame seda veel paremini teha, eriti, mis puudutab just minu arvates tehisintellekti valdkonda, aga ka näiteks just e-riigi arendamist platvormi põhimõttel, kus võiks senisega võrreldes rohkem ära teha. Ma juhin siin tähelepanu näiteks sellele, et avaandmete esitamise kohustus oli riigiasutustel juba aastast 2012, aga selles osas eriti palju ei olnud varasemalt ära tehtud. Nüüd ma kindlasti selle nimel pingutan, et see leiaks rohkem rakendamist ja arendamist. 

Ain Lutsepp: Infotehnoloogilises arengus on olnud oluliseks tootlikkuse suurendamine, on käidud välja kui tees. Samas on nimetatud ka ja tõstetud esile tööstuse digitaliseerimist. Mis on siin, ütleme, tulemus olnud, kuidas on edasi jõutud ja sellest püstitatud eesmärgist, kuidas on see, kuidas öelda siis, rakendunud? 

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist: Tõesti, IKT-tehnolooogiate rakendamine meie töötlevas tööstuses on äärmiselt oluline. Meie töötlev tööstus moodustab ekspordist 2/3, seetõttu just nende tehnoloogiate rakendamine selles valdkonnas on tõesti oluline temaatika. Eelmise aasta lõpus sai rakendatud uus lahendus, milleks on digiauditite lahendus. EAS-is on võimalik ettevõtetel taotleda riigipoolset tuge selleks, et läbi viia digidiagnostika, tuvastamaks siis need uued digitaalsed tehnoloogiad, mida võiks tööstusettevõtetes rakendada. Juba on mitmeid positiivseid näiteid, olen ka mitmeid ettevõtteid ka ise külastanud, kes on selle läbi teinud. See on aidanud neil tuvastada nii võimalikke efektiivsuskohti, uusi pikemaajalisi investeeringuid ja usun, et sellest näeme ka tulevikus rohkem tulu tõusvat. See lahendus sai välja töötatud koostöös meie infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga, tööstuse ekspertkoguga, mis mind nendes küsimustes nõustab, aga kindlasti saame siit ka nüüd edasi liikuda. No üks nendest võimalustest ja ka töös olevatest lahendustest on rakendada käesoleval aastal piloottehaste meede. See peaks pakkuma tuge ettevõtetele, kes on digiauditi läbi teinud ja soovivad nüüd taotleda riigipoolselt täiendavat toetust, selleks et nad saaksid need investeeringud ära teha. Ma muutsin ka KredExi lahkel kaasabil ja toel tingimusi, mis puudutavad tööstuslaenu, ja see on minu arvates päris hea lahendus jällegi, selleks et neid investeeringuid soodustada. Kui varasemalt sai seal taotleda ainult tootmistehnoloogiale, siis nüüd täiendavalt ka tarkvaralahendustele. Kindlasti see on väga tõsine valdkond, kus me peame pingutama, ja ma usun, et sellest on meil väga-väga palju võita meie tööstussektoril, see on selline tööstus-4.0-perspektiiv, kus me rakendame intelligentseid masinaid. Täna Eestis on mõned eesrindlikud ettevõtted, kes on selles suunas väga jõuliselt liikunud, aga me tõesti tahaks näha, et see oleks laiem trend. 

Täielik stenogramm.