Netis sündinuid tuleb õpetada internetis

Autor: Urve Mets BCS Koolituse juhataja, endine matemaatikaõpetaja

Vaid üks sõrmelibistus külmal ekraanil ja õpilane on Face­boo­kis, Ins­­tant­chatis või Insta­g­ra­mis. Sellistes tingimustes klassi ees seista, lugusid jutustada või valemipuru tahvlile kirjutada on ebavõrdne võitlus tähelepanu eest. Netis sündinuid tuleb õpetada uut moodi, nende endi loogikast lähtudes.

Maailm on hakanud tajuma, kui oluline see on. Kui varasemalt on rahvusvahelisel haridusmessil BETT olnud väljas lai valik mitmesugust haridusse sobivat riistvara, siis seekord oli võtmesõna õppematerjali sisu ja õpetaja valmisolek muutusteks, püüdlus olla õpilastele pigem kaasteeline uute teadmiste ja oskuste omandamisel kui faktiteadmiste edasiandmisel.

Netimaterjalid on hiirekliki kaugusel

Skeptikud väidavad, et netis sündinute jaoks ei ole veel sobivaid õppematerjale. See pole tõsi. Toksige veebiotsingusse sõna „haridustehnoloogia” ning saategi vaadata, mis materjale on ja kuidas kolleegid neid kasutavad.

Otsingulahtrisse võib tippida ka täheühendi BYOD („bring your own device”) või VOSK („võta oma seade kaasa”) ja saate ülevaate, kuidas õpetada õpilasi kasutama õppimisel oma nutitelefoni.

Veebiturvalisuse teemal on häid netipõlvkonna õppematerjale aadressil http://www.itl.ee/veebiturvalisus/index.html .

Tuge saab ka infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni spetsialistidelt. Aprillis tuleb nädal „Reaal­ainetega edukaks”. Kutsuge siis www.tagasi­­kooli.ee  vahendusel oma kooli IKT-inimesi, kes aitavad teil isiklikke kogemusi jagades netis sündinutele lähemale jõuda.

Kindlasti tasub suunata noori ka www.startit.ee lehele infot otsima: 14. märtsil toimub noortekeskustes üle Eesti IT-öö, kus ettevõtjad ja tudengid viivad läbi minikoolitusi, õpetades noori kasutama oma telefone ja arvuteid õppimiseks. Kaasa tasub lüüa nii õpilastel kui ka õpetajatel.

Materjali õpilastele teemade selgitamiseks on internetis juba tohutult: videod, mudelid, animatsioonid jne. On ka õpetajate ja õpilaste koostööd toetavad veebivahendid. Uurimisõpet ja õppeainete lõimimist on tehnoloogia toel korraldada lihtsam kui kunagi varem.

Toksige otsingusse ka „flipped classroom”. See on „tagurpidi klassiruum”, mis netipõlvkonnale kindlasti sobib. Õpilane võtab „tagurpidi klassiruumis” uue materjali kodus iseseisvalt läbi ja tutvustab seejärel koolis teistele oma uusi teadmisi. Õpetaja roll on sel juhul nende uute teadmiste analüüs, seostamine varemõpituga ja rakendamine praktikasse.

Ning lõpuks – õpetaja võib valmistada netipõlvkonnale kohaseid õppematerjale ka ise. Matemaatika õppimisel võib olla tore kübaratrikk näiteks õpetaja enda tehtud animafilm. Seda luua ei olegi suur kunsttükk, isegi õpilased tulevad sellega toime.

Õpilased on valmis. Aga õpetajad?

Nagu viitas aastapäevakõnes ka meie president − modernne ühiskond on täis muutusi ning tehnoloogiauuendusi. Valdav osa õpilastest on nendega kaasa läinud ja nad on rohkem kui valmis netikeskkonnas õppima. Nende jaoks ei ole virtuaalsel ja päriselul vahet, kõik see kokku ongi nende päriselu. Kool ja õpetaja on selle päriselu üks osa. Netis õppimine võimaldab õpetajatel õpilastega palju rohkem individuaalselt tegelda. Õpetajast saab juhendaja ja mentor, kes aitab netis omandatud teadmisi sügavamalt mõista ja muude teadmistega seostada.

Väga tore! Kuid on ka üks probleem. Selle kõigeni jõudmiseks peavad muutuma ka ainekavad, õpetajate ettevalmistus ülikoolis, õpetajate täiendusõpe. Nendes peab toimuma hüppeline edasiminek.

Ehk peaksime seadma eesmärgiks, et näiteks 2018. aastaks on õpetajatel vajalik ettevalmistus netipõlvkonna õpetamiseks?

Allikas: www.opleht.ee