Sõna sekka: Kas vaidleme edasi, mis on päris töö, või teeme hoopis koostööd?

ITL-i tegevjuht ütleb, et teda ajendas kirjutama ETV teisipäevane saade “Impulss”, kus tööstusettevõtete esindajad esitasid väiteid, nagu poleks töötamine IT-erialal päris töö ja et riik eelistab ning toetab eraldi infotehnoloogia sektorit.

“Eesti on liiga väike, et üksteisele vastanduda. Me tegutseme ühes majandusruumis ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eesti on meie ühine huvi. Rõhutan, et toetan teiste majandusvaldkondade väiteid selles osas, et riik peab otsuste tegemisel vaatama sedagi, mida teevad meie ümber teised riigid, sest me ei tegutse isolatsioonis. Keskendun siiski nendele väidetele, mis hinge kriipima jäid ning mille puhul soovin üles kutsuda vastandumise asemel koostööle.

Tänapäeval pole võimalik öelda, et mõni töövaldkond on rohkem päris kui teine, me sõltume üksteisest. Kui öeldakse, et vaja on päris töö tegijaid, mitte klaviatuuril klõbistajaid, siis ma kahtlustan, et ütleja ei teadvusta, kui palju tema ettevõtte igapäevaelu tehnoloogiast sõltub.

Minu ettekujutuses selline inimene, kes ei vaja IT-d, ei anna ka digiallkirju, ei kasutata tootmises ERP-lahendust, suhtleb klientidega Eesti Posti vahendusel, ei kasuta internetipanka, tema kliendiandmebaas on paberil, raamatupidamist teeb arvelaual ning seisab iga kuu maksu- ja tolliameti ukse taga, et makse deklareerida.

Need mitte päris töö tegijad hoiavad igapäevaselt üleval teiste valdkondade äri, neid ei maksa alahinnata. Vähem tähtis pole seegi, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor maksis 2023. aastal riigikassasse ainuüksi tööjõumakse 750 miljonit eurot.

Meie sektori töötajate arv on kolm korda väiksem kui töötlevas tööstuses, kuid selle väikese arvuga maksame aastas kõigest 300 miljonit eurot tööjõumakse vähem kui töötlev tööstus (aluseks EMTA avalikud andmed). Töötaja kohta maksame keskmiselt 50 protsenti rohkem tööjõumakse. Täitsa arvestatavad oleme.

Artikkel ERR-is täispikkuses:

18.01.2023