Tööstus kui teenus ehk kui Uber tegi revolutsiooni taksonduses, siis võiksime meie teha sama tööstuses

Tüüpilise tööstusettevõtte tootmisjuhid arutavad igal hommikul eesoleva päeva tööplaane, tellimuste olukorda ja teadaolevaid probleeme. Nii kulutab ligi kümme inimest tunni, et infot omavahel jagada, leppida kokku tegevused ja asuda siis oma töökohal seda plaani ellu viima. Kuid järgmisel hetkel võib juhtuda midagi ootamatut – tööpink lakkab töötamast, selgub, et laos puudub vajalik materjal või jääb mõni operaator tööle tulemata. Kuidas sellest olukorrast võitjana välja tulla?

See on tavapärane tööpäeva algus paljudes tööstusettevõtetes, kus igati asjalikud inimesed annavad endast parima, et ettevõtte käive ja kasum oleksid ootuspärased ning omanikud saaksid neid tunnustada. 

Ometi näitab statistika, et Eesti ettevõtete tootlikkus jääb oluliselt alla Kesk-Euroopa või arenenud tööstusriikidele. Milles siis asi – meil on võimsad seadmed, head ja töökad spetsialistid ning ka tellimuste puuduse üle ei peaks täna tööstus kurtma. Kas me siis ei olegi piisavalt töökad ja edasipüüdlikud või teeme midagi valesti? Kas ehk siiski on selles paljuräägitud Tööstus 4.0 põhimõtetes midagi sellist, mis on jäänud meile märkamatuks? 
 
Tööstus 4.0-ga seostub paljudele IT, robotid ja suured investeeringud. Sageli löövad Eesti tööstusjuhtid seda kuuldes käega,  et nii väikses ettevõttes nagu meil, pole seda tarvis ja saadakse ikka hakkama vana hea Exceliga – kõik on niigi selge, kõik ju toimib ja miks seda siis muuta? Kui pole ambitsioone, siis ei peagi muutma… rahulikult saab ära elada ka nii kuni järgmise kriisini. Ettevõttes, kus masinapark koosneb 5-10 eri pingist, on vaja tagada nende ühtlane ja plaanipärane koormatus. Iga muudatus tootmisplaanis tähendab kellegi ületunde, tööd nädalavahetusel või kulusid, mis sageli jäävad tähelepanuta. Mida väiksem on ettevõte, seda rohkem teeb kasumile haiget pisemgi tõrge, seda olulisem on neid tõrkeid ennetada ja vältida, maandada riske ja teha koostööd – ka konkurentidega!
 
Allhange on ammutuntud võimalus keskenduda põhitegevusele ja osta sisse teenuseid. Seda kasutatakse palju tööstuses ja nii toimub see kogu maailmas. Koostöö ja kommunikatsioon on ka võti Tööstus 4.0 põhimõtete juurutamisel. Küsimus ei ole vaid IT-süsteemide kasutuselevõtus ega robot-tööpinkide rohkuses vaid nende omavahelise suhtluse loomises. Kui sageli on tootmisettevõte küsimuse ees, et paarikümnest ülikallist tööpingist 2-3 seisavad kuna neile pole sobivaid tellimusi. Samal ajal on teine ettevõte hädas tellimuste tähtajalise täitmisega kus just neid pinke saaks rakendada. Kes enne tellis, seda enne teenindame – põhimõte. Väga raske on ettevõtetes juba kinnitatud plaani kokku lükata juhul kui tootmises tekib auk.
 
Miks see koostöö siis nii keeruline on? Põhjuseid on kindlasti palju (hirm konkurentsi ees, protsessi keerukus, tehnilise võimekuse puudus, logistika kulukus jms), kuid kuni ei püüta leida lahendust ühiselt siis kehtib ka siin vanasõna – tangot üksi tantsida ei saa.  Täna ongi tellimuse andmine partnerile keerukas ja aeganõudev sest puudub ju info, kui koormatud on teine ettevõte, jooniseid ei saa edastada, rääkimata materjalist millest detailid peaksid tehtud saama. Kui väiksed ettevõtted paneksid seljad kokku, avaneks neile lisaks uutele turgudele palju võimalusi uute ja keerukamate tellimuste täitmiseks, ekspordi kasvatamiseks ja ka probleemide lahendamiseks. 
 
Kui tööstusettevõtted on hakanud juba kasutama allhanke võimalusi, siis IT ettevõtted teevad alles esimesi katsetusi ja ma ei pea siinkohal silmas riigile suurte infosüsteemide loomist vaid teenuste arendust, mida ootab tööstus.  Palju on räägitud tarkvara arendajate puudusest IT sektoris kuid samal ajal on seda ressurssi võimalik palju efektiivsemalt kasutada. IT ettevõtte peamisi mõõdikuid on töötajate tasustatud tundide osakaal ehk efektiivselt kulutatud aeg. Igas meeskonnas tuleb ette olukordi, kus tööd on vähe või ei saa seda alustada sest keegi teine ei ole oma osa veel lõpetanud. See on täpselt samasugune ajakulu nagu kallite ja seisvate masinate aeg.  IT on meie riigi visiitkaart aga see võiks paista välja ka ekspordi statistikas. Eesti IT ettevõtted on ühekaupa liiga väiksed, et maailmas ilma teha. Ma ei räägi siin startuppidest, vaid ühiselt loodud teenustest, mis katavad ära suure osa näiteks tööstuse vajadustest, võiks avada palju uksi Euroopa ettevõtetes.  See on pika tasuvusega investeering aga see on vajalik nagu pensionifond, et kindlustada areng ja heaolu ka tulevikus ja minna kaasa muutustega maailmas. 
 
Tarkvara arendus IT ettevõttes on väga sarnane mistahes tootmisega, mõlemal juhul taandub teenuse või toote omahind mingis ajas tehtud tööle ja kulutatud ressurssidele, olgu selleks siis mingi tooraine, kallid masinad või spetsialistide tööaeg. Täna Tallinnas toimuval Euroopa suurimal tööstuskonverentsil Manufuture esitletakse Eesti ITK Klastri ja Hyrles OÜ koostöö tulemusel valmivat pilootprojekti , kus ühe klassikalise metalli töötlemise ettevõtte vajadusi lahendatakse ühendatud jõududega. Pannes kokku majandustarkvara, inseneritarkvara, detailplaneerimise, personaliarvestuse ja seadmetega automaatse suhtluse, loob see tervikliku keskkonna protsesside juhtimiseks reaalajas. See loob võimaluse vaadata tellimusi kaugemale kui kaks päeva ning teha kiireid otsuseid olukorra muutumisel. See annab võimaluse kontrollida ja juhtida ettevõtte tootlikust. Samas ei ole see veel innovatsioon vaid loob kõigest aluse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks nagu liitreaalsus, probleeme ennetav juhtimine jpm.  
 
Ühiselt loodud lahendus aitab tagada stabiilse arengu nii tööstusettevõttele kui IT konsortsiumile, kes on selle lahenduse taga. Nii on parimal moel kaasatud ekspertteadmised eri IT valdkondadest, mis omavahel integreeritult loovad väärtuse. Küsimus ei ole pelgalt tehnilises liidestamises vaid teenusedisainis, mis on loodud üle mitme infosüsteemi ja tootmisüksuse.  IT on samasugune töövahend, nagu mistahes rauast ja käegakatsutav tööriist, mille ülesanne on aidata teenida ja teha  seda efektiivselt.  Just sellist mudelit peaks riik toetama konkurentsieelise kasvatamiseks. 
 
Kui suudame koos luua teenusepõhise IT platvormi, suudame tagada ka selle töökindluse ja võtta vastutuse turvalisuse, edasiarenduse ja müügi osas.  Software as a Service on juba tuttav termin,  Production as a Service ilmselt veel mitte aga kui Uber tegi revolutsiooni taksonduses siis miks ei võiks me teha sedasama tööstuses – tellimuste kiirem täitmine läbi jagamismajanduse – selle eelduseks on hästitoimiv infohaldus, ühtne juhtimismudel ja ühisturundus. Tööstus on seda katsetanud aastaid tagasi kuid ilma ühtse infosüsteemi ja selge juhtimismudelita ei olnud see edukas. Ehk oleme täna pisut targemad ja oskame näha suurt pilti. Kui paljud ettevõtted oleksid nõus jagama teenust, mis annaks neile müügikanali, parandaks oluliselt efektiivsust, aitaks IT kulusid vähendada ja tagaks konkurentsieelise nii Eestis kui väljaspool.. Ning seda kõike vähem kui 1 spetsialisti kulu hinnaga?

Pilootprojekt, mis Hyrlesis on tehtud, on kaasrahastatud rahastatud EAS poolt Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. 

Artikkel Delfi Ärilehes.